Nummõr' 238
Põimukuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi
  • Uudissõ
     
  • Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ»
  •  
  • Võrol tulõ keelepesäpäiv
  •  
  • Sõira- ja piimäpukipido Kiidil
  • Märgotus
     
  • Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada!
  •  
  • Kodokandi ratu pääl kävveh
  • Elo
     
  • Kodonõ suvõülikuul
  •  
  • Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman
  •  
  • Jälki «uma» kotus man
  •  
  • Laagrist vaibaga kodo
  • Juhtkiri
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Kodonõ suvõülikuul
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
        
     
     
    Suvõülikooli «vana kaardivägi»   
        
    Et Kanepi nimi olõ-i pant kana pää, a iks haina perrä, ku pall’o vai veidü meil mõtsa alalõ om, kuis võrokõsõ tsirkõ kutsva ja pall’ost muust sai kuulda 12.–14. põimukuu pääväl Kanepin võrokõisi suvõülikoolin.
     
        
     
     
    Rektri Elleri Kalle suvõülikuuli juhtman «Olõ-i kunagi inne nännü, et naanõ lastõ lüü!» sai Mesipuu talo pernaanõ Krukovi Maie kuulda kitmist 
        
    23. kõrda peet Kaika suvõülikooli alostusõn jäi kõrraga silmä kats vahtsõt esierälist asja: ülikooli rektri vai päälik Elleri Kalle näkk’ uhkõ vällä võrokõisi pidolidsõn suurõnsärgin, ammõdiraha rõnna pääl.

    Tõnõ asi, midä «tudõngi» kõvastõ uudisti, olli ussõsildi: «Tubagupalotaminõ (välän) – Locus ad fumandum (extra muros)», «Rõõva–Vestiarium» jne.

    Sändse väiku viguri ehk võro- ja ladinakiilse ussõsildi avit’ tetä rektri poig Elleri Kahrut, kiä om ammõdi poolõst vanno asjo välläkaibja (kõgõ inämb tiid tä Assüüriäst, tuu oll’ päält 2000 aastaga tagasi võimsa riik parhilladsõ Iraagi kotussõ pääl).

    Kaika suvõülikuul oll’ kokko kolm päivä. Edimädsel pääväl kõnõldi päämidselt ao- ja kultuuriluust, tõsõl pääväl kirändüsest-kultuurist ja kolmandal luudusõst.

    Märgotama pandsõ Kõivupuu Marju jutt tuust, kuis inemise sakõst ei tiiä, kuis hinnäst pühän kotussõn üllen pitä.

    Suvõülikooli üts päämine kõrraldaja Margna Epp ütel’, et rahvas kitse kõgõ inämb suvõülikooli perämäst päivä. Oll’ olnu lämmä õhkkunnaga kodonõ päiv ja teema olli kah sändse, miä pall’odõlõ kõrda lätsivä.

    Sõs selet’ kotussõnimmiuurja Saarõ Evar tuud, kost Kanepi, Koorastõ ja tõsõ kotussõnime peri omma, Kuuba Raineri jutt oll’ mõtsahoitmisõst ja Kalla Urmas kõnõl’, mändside nimmiga võrokõsõ tsirkõ omma kutsnu.

    Rohu Urmassõ jutt oll’ Kanepi kihlkunna järvist, mändsit kallu näide seen ojos ja mändsit tsirkõ järvi pääl nätä om. Luudusõmiis oll’ esi kah noorõmban iän kõva kalamiis olnu.

    Kotkauurja Sellise Urmas kõnõl’ tuust, ku pall’o kotkapessi mi kandin lövvüs ja et noid suuri vägevit tsirkõ väega häste ei tunta.

    Tä kõnõl’, kuis üts mutikõnõ oll’ käsknü umal vanamehel «kanakull» maaha laskõ ja tõisilõ timäsugutsilõ hiidütämises aia otsa vällä panda.

    Ku Urmas «kanakulli» kaema läts’, oll’ tuu hoobis kunnakodas, kiä süü õnnõ kunnõ ja hiiri ja tunnõ-i kanno vasta ülepää määnestki huvvi.

    Suvõülikooli kõrraldamist oll’ kaema tulnu ka punt Harglõ kihlkunna rahvast iinotsan Taheva vallavanõmba Rogenbaumi Monikaga. Häid mõttit ja nõvvo oll’ vaia kõrva taadõ panda, selle et järgmäne Kaika suvõülikuul tulõ aasta peräst Harglõn.



     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin