|
|
| | | | | Sõakavalusõ Krooksu muudu |
Antsla valla Kärstnä külä miis' Kroonmäe Aivar (48) tunnistõdi ildaaigu aasta kõgõ parõmbas kaitsõliitlasõs Võrumaa malevan.
Aivar om tuu, kiä kaitsõliidu oppuisil kõgõsugumaidsi sõakavaluisi vällä märk' ja kinkalõ ligi trehväten tõsõ mehe kõrva kikki ajava – midä tuu Krooks nüüd jälleki porgatas?
«Vanaesä Kroonbergi Ale oll' Vabadussõan. Esä oll' Saksa sõaväen ja perän kümme aaastat Vorkutan. Ma olõ joba 13 aastat Kaitsõliidun,» kõnõlas Kroonmäe Aivar. «Keskmäne poig Marko opis lahingukoolin. Ja ilda aigu andsõva kats' ülejäänüt poiga kah avaldusõ Kaitsõliitu astmisõs!»
Tä ütles, et nüüd om pääle nakanu aig, ku kaitsõliitlaisi tulõgi manu õnnõ päämidselt nuuri hulgast. Egäst mehest nigunii asja ei saa. «Ma olõ mõtõlnu, et eesti rahvas jagunõs lajan laastun kolmõs: ärpagõja, vastanakkaja ja kollaborandi,» arutas Krooks. Võõrsõnnu tarvitamisõga tä hättä ei jää.
Ega pall'o tutva vas't ei tiiäki, et massinamiis' Krooks om ülikoolin matõmaatikat tudiir'nü ja mitmit aastit ka oppaja olnu.
«Ma olli Võhma keskkooli oppaja, ku lätsi salaja Olustverre traktoristi kursuisilõ,» kõnõlas tä. «Traktorist' tiinse jo kolm kõrda rohkõmb ja kortõri sai kõrraga. Ku paprõ käen, lätsi poolõ aasta päält koolist minemä. A ku naasõl Võhman kokatüü är kattõ, tulli Linda kolhoosi maad kullõma. Vana Taal ütel', et õkva säänest miist om mullõ vaia ja kokka om kah vaia, varsti ehitämi söökla. Taali Arvo oll' iks ehtsä kapitalist', investiirse inemiisi sisse ja egäle poolõ muialõ kah kimmä äriplaani perrä.»
Nüüd pidä Kroonmäe Aime tallu. «Taluvärk, laut ja toetusõ omma timä ala, sinnä ma vahele ei sekä,» rõhutas Aivar. Kuiki tüüd tetä avitas iks.
| | | | Kaitsõliit om klubi | | | «Kõnõlami sõs Kaitsõliidust kah,» ütle ma. «Õigõ!» põrutas Kroonmäe, «kõik' tuu muu elu ei olõ üldse põnnõv!»
A milleperäst om Kaitsõliit põnnõv? Kas relvahullus om tuu, miä mehe kokku tuu? «Eks peris relvahullõ om kah ja ma esiki olõ veidikese relvahull,» märk' Krooks. «Massinamehele om jo umanõ kaia ja arvada, et mille jaos tuu nukk' sääl õkva nii om tett, et midä konstruktor' om märk'nü. A relva ei olõ päämidse… Kaitsõliit om iks nigu määnegi klubi. A paradoks' om tuu, et taa klubi tegeles riigikaitsõga.»
Kroonmäe Aivar löüd, et edimält tulti kaitsõliitu iks idee peräst. Kuiki pall'u algusõotsa kaitsõliitlasõ olli kõva napsumehe, olli nä sõnapidäjä ja hingega as'a man.
|
| | | Nall'a saa kaitsõliidun päämidselt oppuisi aigu. Sõakavalus om sääl iks lubat. |
| | Üts'kõrd es viisi Kroonmäe mehe üüse hinnäst takanajajidõ iist mõtsa käkki. Lätsi Kärgulan tii viirde tallu, anni pernasõlõ paar' NATO söögipakki ja jäivä üümajalõ. Esiki näide buss' saisõ talu muru pääl, lumõlapju musta värvi numbrõ ette var'us lüüd. Vastanõ lassõ kõik' üü tiid müüde edesi-tagasi ja otsõ jälgi. Kesküüse lätsi kaitsõliitlasõ miinivällä üles pandma. A peräkõrd es tulõki vainlasõ, tull' vanamiis' jalgrattaga. Tuu koksas' jalaga oppõmiini, miä näkk' vällä nigu peris miin'. Võtt' sõs miini maast üles, pand' jalgratta pakiraami pääle ja taht' edesi sõita. Sõs muiduki karksi vahimehe puhmõst vällä.
Tõnõkõrd oll' kaitsõliidu jagu vastast kinni pidämä pantu. Nä ts'oksõva külh paukpadrunidõ ütsiklaskõga, a pääletulõva poisi kaitsõväest es tii tuust vällägi, tõmmassi tsipa rohkõmb kumaruisi ja joosi iks edesi. A Kroonmäe oll' hindä automaadilõ säändse jubina manu treiänü, et tä sai ka paukpadruniga valangut laskõ.
Näten, et sõduri vastadsõ tuld tähele ei panõ, röögät' tä: «Siin omma Kaitsõliidu mehe, mi nall'a ei tii!» ja and' pikä valangu. Tuu pääle olli kõik' sõduri ja esiki vahekohtunigu kõrraga pikäle. «Segädse kaitsõliitlasõ laskva terävä moonaga (lahingupadrunidõga)!» röögiti. Kroonmäe jõud' viil salvõ täüs laati, ku vahekohtunik lahingu är kakõst'.
«Seoniaoni kõnõlasõ mõnõ tuukõrdsõ ründäjä, et nä saiva kätte üte kaitsõliitlasõ, kiä lassõ terävä moonaga. Ollõv tuul automaadi käest är võtnu ja jõkkõ visanu. Ei tiiä, mi jao automaadi jäie külh kõik' alalõ,» muigas Kroonmäe.
|
| | Oppuisi olõ-i kaitsõliidun väega pall'u, a abipolitseinikus käümine om Antsla kaitsõliitlaisilõ peris tutva tüü. Vallavanõmb Tõntsu Tiit ütles, et Kroonmäe käü umast aost ja uma autuga vällän rohkõmb ku sada tunni aastan.
Aivar esi mõist õkva kõnõlda, kuis nä ütte vargust pääle passõva ja tii veerest autu saismast lövvi. Roolin olnu mehel lupõ es olõ, a tä es sõida kah.
Minti sõs kavvõmbalõ pas'ma, a kahtlanõ massin oll' väega väikese mõtsatii pääle är käändnü. Hummuguni tedä ütegi suurõ tii pääle vällä es tulõ, tähendäs et kohegi Koigu-Koorastõ mõtsu vahele tä iks likku jäi.
Minevä aasta teivä Antsla vald ja kaitsõliidu mehe iinotsan Laanemaa Argoga kõrda laskõtiiru keskkooli keldren.
Nüüd Käü Kroonmäe Aivar kats' kõrda nädälin latsilõ laskmist oppama.
Tä esi om Võru malõva kõgõ parõmb laskja ja mõist ka peris häste seletä, kuimuudu kihhä hoita ja tsihti, nii et kuuli märgi pääl ütte mütsäküle juuskma nakkasõ.
Laskõtiirun relvi näüdäten mõist tä egä toru kottalõ pikä loengu maha pitä, konstruktorist ja aoluust pääle kooni sinnäni vällä, midä pidi tegemä, et vana püss jälleki täpsähe laskma panda. Latsõ laskva tiirun muiduki õhupüssä ja TOZi, a sääl om hää ka pistulit kõmmuta.
Antslan om valla tugi kodutütride ja nuur'kotkidõ tegemisile esiki korõmbalt puult är tunnustõt aukiräga Tõntsu Tiidu kabinetin. A valla raha ütsindä es tennü midägi, ku Kroonmäe-sugutsit iistvõtjit es olnu.
|
|
|
| | Kae, miä ütel´!
«Siin oll' pini!»
Kunstnik Navitroll'a ikk takan ravvast pinni, miä päti tält är varasti (SLÕL)
| |
| | |
|
|
