Nummõr' 237
Põimukuu 9. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mõtsast leib lavva pääle
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisi saatkund Seto kuningriigin
  •  
  • Ökofestivaalil tetäs kodokanti kinämbäs
  •  
  • Tuu uma kell näütüsele tiksma!
  • Märgotus
     
  • Mõtsa Kaire:umast kraamist saa hää süük ja avitat viil talopidäjit kah!
  • Elo
     
  • Mesipuu talon talotöid kaeman
  •  
  • Suidsusannan saiva iho ja heng puhtas
  •  
  • Luuduskaitsja saiva kokko Pähnin
  •  
  • Võrokõisi kandlõkontsõrt Villändin
  • Juhtkiri
    Kiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Hüvä nõu
     
    Midä tetä, et puu vika es saanu
     
    Ütelüs om, et egä inemine piät uma elu seen üte puu kasuma pandma. A kuis puu kasuma jäänü? Kõgõ päämine puiõ murdumisõ ja kuiumisõ süü om egäsugudsõ haigusõ, miä saava algusõ kõgõsugutsist haavust. Päämine haavu tegijä puiõlõ om inemine esi.

    Kõgõ suurõmba vainlasõ nuurilõ puiõlõ omma moodulidsõ massina nigu trimmeri ja muruniitjä. Hoolõdu muruniitmine tege puiõ koorõlõ vika ja egäsugudsõ tõvõ saava vigalidsõ koorõ ala, kon nakkasõ kipõstõ edesi minemä.

    Päält tuu lövvüs pall’u mitmõsugumaidsi mehhaaniliidsi haavu, miä omma tettü massinidõga elämiisi sissesõitõ man.

    Hoolõtus mindäs ka talvõl lumõ toukamisõ aol. Esiki ossa lõikmisõ man võit esi tiidmäldä puiõlõ pall’u vika tetä, ku lõikat maaha pall’u jämme ossa. Sis puu saa-i esi haava kokku kasvatamisõga inämb toimõ ja jälki omma haiguisi tekütäjä platsin ni nakkasõ puiõlõ seestpuult kurja tegemä.

    Mõnõ ao iist, ku pall’u vahtsit elumaiu ehitedi, tahtsõ nii mõnigi peremiis vana jämme puu kasuma jättä. A tiidmiisi pall’und es olõ. Ehitüstöiega omma puu vika saanu, hengitsese õnnõ.

    Ehitämise aigu tetäs mitmit viku. Hoiõtas ehitüsmatõrjaali puiõ krooni all, a tuu tiht maa är ni ei lasõ puiõl küländ hapasnikku saia. Sis massinidõga sõidõtas puiõlõ otsa ja lahutas kuur ni suurõ ossa är, ku tüve omma jäedü kilpõga kaitsmalda.

    Kaibmisõga raotas juurõ läbi ja puu jääs uma krooni süütmisega hättä; päälekauba muutus viil tormi aol ohtligus, selle et juurõ olõ-i kimmäle egäst ilmakaarist maa külen kinni.

    Tuu om kah küländ suur hädä, et kaibmiisi aigu juhitas liisna vesi tarõ mant är ni puiõ viirežiim muutus, a tuuga olõ-i puu harinu.

    Kõgõ rohkõmb kannahtas viirežiimi muutuisi aigu kõiv, kiä nakkas õkva kuiuma.

    Ku om küsümiisi puiõ kotsilõ, sis kiruta Umalõ Lehele ja proovimi löüdä vastussit.


    Maastiguarhitekt ja puiõ sõbõr Möllitsä Hele



     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin