| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | Suidsusannan saiva iho ja heng puhtas | | | | Eichenbaumi Külli | | |
| | | | | | Sannankäümist es sekä sukugi, et perrerahvas oll’ joudnu vahtsõ sannakatussõ õnnõ ütelt puult är panda | | | | |
Hainakuu katõl viimätsel puulpääväl kutsõ Haani rahvas tahtjit suidsusanna. Kesk kuuma suvvõ oll’sannahuviliidsi küländ hulga: kokko üle saa inemise käve katõl sannapääväl ja lihasuidsutamisõ tüütarõn. Kummalgi puulpääväl oll’ säidse tallo, kiä sannaliisi vasta võti.
Sannapääväle oll’ tulnu inemiisi, kiä saiva edimäst kõrda suidsusannan kävvü, a ka noid, kiä tahtsõ võrrõlusõ peräst mõnt sanna pruuvi. Tulti ütsindä, tulti sõpruga ja tulti perrega.
Mõni tahtsõ inämb teedä sanna ehitüsest, mõni sanna kütmisest, kellel oll’ päähuvi lõunõt võtta, kel sannajuttõ kullõlda. Esieränis suur huvi oll’ lihasuidsutamisõ vasta.
Sannakütmisest kooni sannaminekini jäi aigu ja mõnõn perren sai tuudaigu talgu kõrran puuriida üles laodu, mõnõl puul peeti mokalaata. Üte talo pernaanõ saat’ külälise mõtsa siinde ja õdagu päält sanna oll’ esikor’atuist kikkasiinist süük lavva pääl.
Sannan käüti üten perrerahvaga ja perren harinuidõ kombidõ perrä. Kõgõ inämb seletämist oll’ võõralt maalt tulnuilõ inemiisile, et mille sändsen kuuman ja niimuudu keerolidsõlt hinnäst mõstas.
Kortinamajan üles kasunul ja õnnõ vannitarõga harinul inemisel olõ-i tuud tiidmist ja mälehtämist, kuis eleti inne elektri, viivärgi ja kavvõstkütmise vällämõtlõmist.
Talo savvusann olõ-i keerolinõ, a om tegeligult hoobis lihtsä mõskmisõ kotus, kon saa kõrraga ka tervüst praavita, a tuu jaos piät aigu olõma.
Sannaõdak vinnü mitmõn talon üü pääle vällä – nii hüä ollõv olnu, et külälise es tihka magalõgi minnä.
Mõnõ sanna manu oll’ õdagu jõudnu ka pillimiis lõõdsa vai kandlõga. Rahul olli nii sannalisõ ku taloperre, kiä küläliisi sannutiva.
Hulk küläliisi saiva teedä, et taa olõ-i määnegi mooduasi, a üts osa mi kandi elost ja olõmisõst.
Suidsusannast vai savvusannast (paiguldõ üldäs vahtsõmba, paiguldõ vanõmba sõnaga) arvusaamisõs om kõgõ õigõmb just sannapäiv üten tetä. Sis saa selges savvusanna vaih muiõ sannuga.
Kiä viil kimmäs es olõ vai kinkal olõ õs aigu hainakuul Haanimaa sannun kävvü, saa suidsusanna minnä põimukuu viimätsel puulpääväl, ku egän vana Võromaa kihlkunnan om mõnõ suidsusanna uss külälise jaos valla.
Teedüst saa Interneti kodolehe www.savvusann.ee päält.
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
