| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | Juhtkiri: Tüütegemist tulõ opada joba koolin | | |
| | | | | | Harju Ülle, päätoimõndaja | | | | |
Kuis tüüjõun inemiisi maal hoita ja tagasi tuvva, tuust om pall’o kõnõld. A midägi väega tarka olõ-i vällä pakut. Kõgõ tähtsämb om tüü paiga pääl. A mille om nii, et inemise kaibasõ, et olõ-i tüüd, tüüandja jäl kaibasõ, et olõ-i tüühü võtta kedägi, kiä tund kellä, ei juu ja ei varasta?
A kellätundminõ, tuu tähendäs egä päiv õigõs aos tüüle jõudminõ ja sääl tüüpäävä lõpuni püsümine omgi üts väega rassõ asi! Inemisele miildünü kõgõ inämb, ku tä saanu tüüd tetä sis, ku timäle passis. Om ilm halv – jätät päävä vaihõlõ.
Ämmäl vaia liinan tohtri man kävvü – puul päivä vaihõlõ. Massinal muting man – jäl lätt puul päivä är ja nii edesi.
A määnest tüüd saa niimuudu tetä? No egäsugust korjamist: mar’a, seene...
Ütsjago korjas siin, tõnõjago vällämaal... A tuud tüüd om õnnõ suvõs, talvõl tahat jo kah ellä!
Ku puutüüd tiit, eelektrijuhtmit viät vai ahjo laot, sõs saa kah niimuudu häste läbi saia. A sõs piät jo tuud tüüd mõistma! Tuu tähendäs, et pikält opma ja har’otama. Kiä tuud tetä viisis?
Noid om veidü. Nii ommaki noil vähätsil meistrimiihil tüü-järekõrra aasta vai eski kavvõmb.
Ja kah’os omma pall’o meistri ka napsusõbra. Ja ku olõt nõvvõt tüümiis, sõs kiä saagi sinno sundi kainõ pääga olõma? Nigunii käütäs kõgõ nuiaman, et olõ hää miis, tulõ tüüle, väega om vaia...
Suurõmb jago inemiisist olõ-i meistri. Suurõmb jago inemiisist taht ja mõist tetä säänest tüüd, midä pia egäüts mõist: käändä autoruuli, istu poodikassan vai panda leevätehassõn leeväpätse kilekoti sisse. Selge tuu, et sändsit kotussit, esieränis viil kõrraligu palgaga, maal jakku-i.
Kõnõldas, et nakka ettevõtjas, a ku ei mõista midägi ette võtta?!
A kost nuu meistrimehe ja ettevõtja tulla saavaki, ku noorõ tahtva oppi õnnõ «valgõkrae»-ammõtit, miä nõvva-i pall’o vaiva ja vastutust ja tüüd saa tetä kontorin puutri takan? Nä tahtva säänest tüüd, minka nä omma harinu, miä om küländ koolielo muudu. Sakõst ei panta nuuri koton ülepää tüühü ja näide ainukõnõ tüüharinõminõ omgi peri koolist.
Või-olla omgi seo kotussõ pääl üts «võti», miä avitas vällä opada sändsit tüütegijit, kedä vaia om. Tulõ panda kooliprogrammi inämb peris tüü oppust: talon, puutüükuan, pottsepä man jne.
Nigu Põh’a-Eestin pandas latsi keemiä ja füüsiga vasta huvvi tundma: tetäs põnõvit tiidüslaagrit, kon esi saa tossu ja pauku tetä ja niimuudu arvo saia, et tegeligult olõ-i neo tiidüse sukugi ikäv «tähti- ja numbripuru».
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
