Nummõr' 236
Hainakuu 26. päiv 2011
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Suvõtiatri Koorastõn
  • Uudissõ
     
  • Muinaskäsitüülaagri Urvastõn
  •  
  • Võro keskraamadukogo Jaigi päiv
  •  
  • Loosi nal’anaasõ – 10
  •  
  • Räpinäl tulõ nuuri perimüslaagri
  •  
  • XXII Kaika suvõülikuul Kanepin 12.–14. põimukuul
  • Märgotus
     
  • Kiviranna Urmas: ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!
  • Elo
     
  • Ku umakandi tarkus ei massa...
  •  
  • Vanno taksojuhtõ meeletümpi mälehtüisi
  • Juhtkiri
    Kiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Kolhoosniku eräteenistüs
     
    Karva Katre
     
     
    Kolhoosiaigu oll’ põllutüülise palk väega väigokõnõ. Normipäävä iist anti tsipakõsõ terävillä ja kardohkit ja paarkümmend kopkast rahha. Tüülise püüdse ekä muudu kõrvalt mano tiini, haltuurat tetä.

    Põllu künneti, vedrotõdi, äestedi ja trulliti iks neläjalgsidõ abiliisiga – hobõsidõga. Põllu väetämises veeti laudast eläjide sitta. Mano tuudi viil kunstväetüisi, et põllusaak suurõmb olõs. Kunstväetüs tuudi vangõrdõga Lepässaarõ raudtiijaamast.

    Väetüs oll’ raudtiijaamah kõrvalidsõ tii pääle aetuh vagonih. Vankri aeti vagoni mano ja väetüs pilluti lapjidõga vankrikasti.

    1959. aastaga keväjä saadõti Möldri külä Piusa kolhoosist nelämeheline punt hobõsidõga Lepässaarõ raudtiijaama väetüst tuuma. Hummogu inne ärsõitu juhat’ brikatiir miihile, mändse nurmõ pääle tulõ väetüs külbä. Nurm oll’ Kapõra külä piiri pääl. Miihil olõ õs vaia kuurmidõga talli mano sõita, saiva inne vankrikasti tühäs pillu.

    Tii Lepässaardõ läts’ läbi Kapõra, Kerepäälse ja Tabina külä Tabina liivakarjäärist müüdä.

    Miihi pundi iistvidäjä oll’ vanõmb miis Palmi Kondsi, kellele miildü nall’a tetä ja viina visada. Timä iistvidämisel minti inne Lepässaardõ jõudmist timä sugulaisi poolõ hobõsilõ puhkust andma. Sugulasõ elli raudtii lähkoh mõtsanuka seeh.

    Puhkõpaus läbi, sõidõti raudtiijaama. Vankri laaditi lapjidõga väetüst täüs ja naati kodo poolõ sõitma. Kondsi ütel’ miihile, et mintägu viil kõrd müüdäminneh sugulaisi poolõ: pikk tii om iih, hobõsõ tahtva süvvä ja veidükese puhada.

    Mintigi terve vooriga Kondsi sugulaisi ussaida.

    Palmi Kondsil oll’ uma plaan. Tä lask’ üte vankrikasti sugulaisi rehe ala tühäs kühveldä. Tuu iist sai peremehe käest katõliitrilidse pudõlitävve viina ja kotikõsõga sakuskat.

    Naati kodo poolõ sõitma. Tühä vankrikastiga tohe es tagasi minnä. Tabina liivakarjäärih laaditi vankrikast liiva täüs ja sõidõti nigu õigõ mehe muistõ kolhoosi nurmõ pääle, et väetüs lakja pillu. Hobõsõ astsõva aigupite põldu piteh ja mehe pilliva vankrikastõ lapjidõga tühäs.

    Kiäki es saa teedä, et väetüsega üteh pilluti nurmõ pääle Tabina karjääri liiva.

    Õdagu saiva mehe Palmi Kondsi puul kõrraligu pido maaha pitä.


    Üts kimmäs küünisain
     
    Aasta oll’ 2006, ku ma ümbre ilma hulkmisõst är vässü ja Võrumaalõ tagasi tulli. Tädi maja oll’ võsu sisse kasunu, nii et maatsungmist sai mitu aastat kõvastõ tettüs.

    Pääliina sõbra pessevä kässi kokku ja kitsevä Võrumaad taivani. Noidõ küläliisi sekkä trehväs’ mõnikõrd ka tragisiid tütrikkõ. Maal saa ei tüü kunagi otsa ja oll’gi vaia vana küüni otsasain vällä vaheta. Mul oll’ küläliisi jaos kõgõ mõni tüü valmis kaetu – mis nä muidu vahtva ja kõnõlõsõ, et kül sul um hää, muru är niidetü ja lillipindre kõrran, tsirgu laulva nii et hoitku, võtat aga päivä ja juut palkuni pääl kohvi.

    Tuukõrdnõ tulõja oll’ üts tragi Terje, kes pääliinan väega täpsä tüü pääl ortodontiakeskusõn.

    Naksi timäle umast laonust küünisainast kõnõlõma. Terje silmäs’ saina ja ütel’, et teemi är, mis tu sis är ei olõ.

    Vaia olnu Võru liinast üts kõrralinõ sõrg osta, millega vana sain maaha lahku. Plaan valmis, põrutimi liina K-Rauta puuti. Terje vidi üte riiuli päält ilmadu suurõ sõra ja arvas’, et tuu um paras.

    «Jummal hoitku, Terjekene, ma jovva-i taad liigutagi,» naksi ma hädäldämä.

    Võtimi sis veidükese vähämbä ja sõidimi kodu poolõ. Uursõ ma sis kotun tuud küünisaina ja hirm tull’ pääle. Ütligi, et mi ei saa seoga nakkama, parõmb ku ei nakka jandama.

    Terje lausu es sõnnagi, võtsõ sõra ja pandsõ määnü lavva vaihõlõ. Puul saina sattõ, nigu olnu õs tedä sääl kunagi olnuki.

    Plaan sai sis sääne, et löömi tuu puul saina vahtsidõ lauduga üle ja sis lahumi tõõsõ poolõ saina maaha. Ilm nigu kuld, mis nii viga tüüd tetä.

    Kai ma sõs mütsüsirmi alt, et üts miis astus veidükese pehmide põlviga mäest alla mi poolõ. Tulõja oll’ tutva, muhhe ja muidu väega veitü jutuga Mati. Mati um külä päälgi tunnõt ku hää tüümiis. Nüüt tä saisat’ kõrra, kai meid ja ütel’ uma muhhe mooduga: «No sa umõtõgi kae, vai p...ga puusepä löövä küünisaina!»

    a saa õs sõnnagi suust ja habisi viil õhku, ku Mati sälg kattõ joba kaalumaja nuka taadõ. Ku ma jäl kõnõlda sai, sis tull’ mul Terjele tõlki, midä külämiis meist arvas’.

    Viitinä külän um mitu kõrralist tüümiist, kelle abi um vaia lännü, a p....iga puuseppi lüüdü küünisain um päävä ja tuulõ käen mõnõ aastaga hiirhallis lännü ja um parhillaki väega kõrran. Niisama tubli ja abivalmis um tuu Terjegi, kellega kuun um viilgi kõiksugumaidsi töid tettü.


    Tiksi Asta


    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kõgõ lühkümb saba

    Vinne aol olli sõidumassinidõ ülevaatusõ tähtsä. Ku õigõl pääväl es lää, oll’ õiõndamist ülearvu. Üts miis pidi tsikliga ülevaatusõlõ minemä, a tüü peräst es saa ettenättül pääväl minnä. Tä and’ uma sõidupaprõ naasõ kätte ja pallõl’, et tuu lasõs autoinspektsioonin vahtsõ kuupäävä vällä märki.

    Inspektsioonin saisõ rahvas kolmõn saban. Naanõ valõ kõgõ lühkümbä saba, kon oll’ õnnõ mõni inemine. Pia oll’ tä lavva iin, mille takan istõ kolm miist. Tõisi hulgan oll’ autoinspektsiooni ülemb Laksberg esi, kedä naanõ häste tiidse. Naanõ oll’ koolioppaja ja ülembä vanõmb tütär opsõ timä klassin.

    Ülemb kai naist hiitünü näoga ja küsse, mis om juhtunu. Sis näkk’ naanõ lavva man silti «Trahvid». Tä ütel’, et tull’ ülevaatusõ pikendüst tegemä, a kae, trehväs’ võlss sappa.

    Mehe lavva takan arotiva naarukil näkõga midägi tassakõistõ. Sis saatsõ ülemb üte noist kõgõ pikembä sabaga lavva mano, kost tuu tõi petsädi. Ülemb lei tsikli sõidulua pääle templi. Mis sääl kirän oll’, tuud naanõ inämb es kae.

    Õdagu and’ naanõ mehele timä paprõ kätte. Tuu naas’ templit uurma.«No mis juttu sa sääl külh kõnõlit?» es jõvva miis är imehtä. Tuuperäst, et petsädiga oll’ sõidulua pääle lüüdü:

    «Ülevaatus tehtud».
     
     
     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin