Nummõr' 236
Hainakuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Suvõtiatri Koorastõn
  • Uudissõ
     
  • Muinaskäsitüülaagri Urvastõn
  •  
  • Võro keskraamadukogo Jaigi päiv
  •  
  • Loosi nal’anaasõ – 10
  •  
  • Räpinäl tulõ nuuri perimüslaagri
  •  
  • XXII Kaika suvõülikuul Kanepin 12.–14. põimukuul
  • Märgotus
     
  • Kiviranna Urmas: ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!
  • Elo
     
  • Ku umakandi tarkus ei massa...
  •  
  • Vanno taksojuhtõ meeletümpi mälehtüisi
  • Juhtkiri
    Kiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Kiviranna Urmas: ku iks rahvast hõikat, tulõva kõik kokko!
     
      
     
    Kiviranna Urmas hindä aida tettü «Kiviao oravaga» 
      
    Koorastõ mõisa nimmamisõ 500. aastapäävä kõrraldaja Kiviranna Urmas (42) om Koorastõ küläelo käümä tõmmanu.A et maaelo alalõ jäänü, pidänü riik timä meelest iks pääliinast kavvõmbalõ küündümä.

    Olõt eloaig Koorastõn elänü?

    Iks eloaig elänü, tansaman mõisamajan sündünü. Seo om mõisavalitsõja maja. Õigõ mõisa oll’ sääl takanpuul, kon puu omma. Seo oll’ kar’amõisa: ütel puul jõkõ olli kar’alauda, tõsõl puul kanalaut ja tsigala.

    Olõt saanu seo kandi küläelo vidäjäs. Midä tuu tähendäs?

    Mõistaki-i üteldä... (Naanõ Kristel avitas: kohustuisi!) Jah, kohustuisi, tüüd, kats nädälit om puhkust är, a umma tüüd ei olõ saanu tetäki!

    Midä miildüs kõgõ inämb tetä?

    Tassakõistõ nokitsõda. Ku es pidänü riigitüüd (Urmas om Kanepi gümnaasiumi majandusjuhataja – UL) tegemä, sis nokitsõs koton, kütäs õdagu sanna ja es tennügi midägi muud.

    Kon tuu kirän om, ku vana Koorastõ mõis om?

    Tuud om kõnõldu joba latsõst saadik. Professor Ahasõ Rein, kes siin suvitas, võtsõ arhiivist vällä, et seo om iks õigõ aastaarv – innegi om juhtunu, et nakatas pito pidämä ja lõpus tulõ vällä, et tulõ 700 hoobis!

    Kas Koorastõ külä eläs?

    Mu meelest külh eläs. Tan oll’ hulga tühje maiu, nüüt omma suurõmbaltjaolt suvila.

    Ku rahvast hõikat, tulõva iks kõik kokko. Talguki – «Teemi är!» – olli meil seokõrd Põlva maakunna kõgõ suurõmba. Kaibsõmi mõisaaigsõ kivitii vällä. Tull’ vällä, et all oll’ viil tõnõ kivitii – 20 cm sügävämbäl. Puhastimi parki ja järveviirt.

    Kas Koorastõn avitõdas ütstõist pall’o?

    Muiduki! Üle jõõ eläs üts miis, kedä kutsumi Hansapangas: om viina vaia, rauda vaia, kõkkõ saat! Ussõhingi oll’ vaia näütemängu jaos aidalõ – nuu kah saimi.

    Pall’o mõisast tiiäti?

    Niipall’o ku Kirsipuu Kaja ja Soola Hilja kõnõlnu omma. Kaja-tädi om 92, timä imä oll’ mõisan mõsumõskja, triikjä. Viimäne mõisaherrä oll’ hää miis olnu. Mis viil... Oh, kõik, mis pähä tulõ, om Jani näütemängust nüüt! (Naanõ jäl avitas: Kaja-tädi imä oll’ hää leeväküdsäjä olnu. Ku mõisan oll’ hulga küläliisi, sis imä oll’ küüki appi kutsutu. Mõisaprovva oll’ kõgõ ütte pätsi tahtnu.)

    Kaja mäletäs korvmüüblit mõisa veranda pääl. Raamatun omma kah pildi, kuis mõisatütär istus korvtoolin... Kae jah, meil sai Koorastõ juubõlis küläraamat valmis! Raamatude sai hulga põnõvit pilte: mõisa kutsarist jne. Saimi kõrras kaia ka maali, mis om kunagi olnu Koorastõ mõisa saina pääl.

    Ahasõ Rein lassõ mitu Koorastõ järve kaardi pääle panda: põhjaprofiili, kuis sügävüse läävä. Kae, raamatun om 3D-pilt! A raamatust jäi hulga vällä.

    Mõtsavellist es saa kõnõldus ja...

    Koorastõ vanan pullilaudan oll’ jahimälehtüisi näütüs. Jahimiihi om teil hulga?

    Koorastõn om uma sektsioon. (Veli Toomas om jahimiis ja kõnõlõs, et mehe omma timahava lasknu 35 tsika ja säidse põtra. Kitsõ-jänesse omma piaaigu kaonu, a ilvessit om.)

    Kas kopraga om hädä?

    Saarnas om viil hullõmb. Näid om nii pall’o ja nä omma viil luuduskaitsõ all kah. Saarnas süü kõik kala är! Siiä lumpi olõ joba kats kõrda karbi sisse toonu. Üts aasta tõimi tuhandõ krooni iist. Üte karbi saimi sügüse kätte. Sis tull’ saarnas sisse, tegi tühä vuugi.

    Tõnõ aasta tõimi viil – saarnas sei jäl kõik är. Vähä süü är ja... Veli tegi umalõ lumbilõ aia ümbre: lindama saarnas viil opnu ei olõ! Laskõ tedä ei või: krooniaigu oll’ trahv kümme tuhat!

    Kahru olõti nännü?

    Saimi ütskõrd mõtsan kokku. Juussõmi, juussõmi, sõs ütli naasõlõ, et avitas – olõmi Antslan joba! Näimi 15 miitre päält. A veli ütel’, et kartulin olli käünüvä, olli olnu karujäle.

    Edimädse Eesti aigu oll Koorastõ vald kõgõ mõtsarikkamb vana Võromaa vald...

    Võisõ jo olla, a nüüt lätsi uma hää kikkaseenekotussõ pääle ja es olõki inämb mõtsa! Lätsi tõsõ kotussõ pääle, kon omma mustiga – mõts är märgitü! Nii et tuud kah ei olõ vast järgmäne kõrd, ku sinnä lää. RMK võtt iks väega hulga mõtsa maaha. Ütlese külh, et näil om kõik kontrolli all... Koristagu sis vähämbält tuulõmurdki är!

    Teil om väega illos elämine...

    Seo om nigu pensionisammas. Plaanin om iks kunagi siiä perises elämä tulla. Talvõl elät no Kanepin, suvõl tan.

    Kas riik saanu midägi maaelo hääs är tetä?

    Riik om õnnõ Talliin, veeremaa om iks veeremaa. Puuti nigunii tagasi ei tulõ, jäägu no busski... Ku teid kas vai katõ nädäli takast hööveldedäsi... A seo aasta olõ ma tiihüüvlit õnnõ kolm kõrda nännü.

    Riik pand kõik umavalitsusõ olgõ pääle. Mõtlimi, et piässi iks küläsildi vällä pandma. Arvsimi, et tuud tege Maanteeamet, a lõpus iks pidi vald küläsildi kinni masma!

    Liinan tekku, mis tahtva, a maakuulõ võinu riik iks tukõ. Ku Kanepist gümnaasium är häötä, sis jääse poolõ oppaja tüüldä!


    Küsse Harju Ülle


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin