Nummõr' 235
Hainakuu 12. päiv 2011
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Söögikotussõ pruukva paigapäälist süüki
  • Uudissõ
     
  • Musketärijant Võrumaa sousti seen
  •  
  • Sannakombidõ tundmisõ võistlus
  •  
  • Kooli aastapääväs panti puu mulda
  •  
  • Lõunaeesti pulmatrall Tarton
  • Märgotus
     
  • Valgu Heiki: Pühäjõgi om olnu Liivimaa kõgõ suurõmb luuduslik pühä kotus!
  • Elo
     
  • Rügä saa leeväjahus Hellenurmen
  • Juhtkiri
    Kiri
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Innembi
     
    Rügä saa leeväjahus Hellenurmen
     
    Saarõ Evar
     
      
     
    Nuur Juske Jaak avit’ Saarõ Evaril rüäjahukoti veskist vällä nõsta 
      
    Rohkõmb ku kümme aastat tagasi käve ma Uma Lehe telmisel kolmõn Võrumaa veskin saiajahhu tegemän. No omma kõik nuu veski ammu kinni pantu ja püülit umast viläst saa viil tetä Hellenurme veskin Tartumaal.

    Ma seokõrd saiajahhu es tahaki. Ku kümme aastat tagasi tekk’ umast viläst leibä mu teedä õnnõ Hommiku Tuudu Litsmõtsan, sõs parhilla omma pall’o naasõ presidendiprovva innustusõl nakanu esi leibä tegemä. Mu kaasal tulõ uma leib väega häste vällä kah, söömi tuud rohkõmb ku poodileibä innembi. Tuu tähendäs, et mul oll’ vaia uma rügä kuigiviisi leeväjahus jauhva.

    Kõlisti Hellenurme veskiimändäle Juske Maelõ ja küsse, et ku ma leeväjahhu tulõ tegemä, kas sõs kesväst suurmit ka saa tetä laskõ. Veskiimänd es nakka sukugi kokutama: ju turisti omma tedä kõgõsugumaidsi ands’akidõ sõnnuga, muu hulgan võru keele sõnnuga har’utanu. Ütel’, et saa külh, kunas ma tulõ. Sõs olõs ma piaaigu kokutama nakanu.

    Veskileminek vinnü umbõs puul aastat ja mintüs sai sõs, ku mu uma tütre klass Hellenurme ekskursioonilõ viidi. Ma proovõ näist tunnikõsõ ette jõuda.


    Möldri om võrukõnõ

    Veskikuan võti minnu vasta möldri Tedre Harri, kiä om Krabi kandist peri ja käü egä aastak Kaika suvõülikoolin. Puukängi klobistõn tull’ trepist alla timä abilinõ Borka, kiä kunagi Tartu katsõremonditehasõn moodoriid remontsõ. Harri rõõmust’ väega Võrumaa veskilidse üle.

    Edimält oll’ vaia koti üles vinnada. Ma naksi õkva kottõ veskitooli pääle kandma, a möldre kiild’ minnu, et uutku ma no, kats kotti kõgõ rohkõmb või panda. Tegeligult es vinna veskituul ka kattõ rüäkotti üles, poolõ maa pääl naksi rihma libisämä. Sõs tull’ üts kott tõsõ kõrra pääle maha võtta ja ütekaupa sõiduta. Ku koti üllen, valimi kesvä puhastusmassinalõ ja veski panti tüühü.

    Harri kõnõl’, kuis tä Umma Lehte lugõ. Väikene Hindrik pruuvsõ veskitreppe pääl ronimist.

    Väega jahutsõs tä es saaki, selle et nii puhtas pühitüt veskit olõ-i ma innembi nännü. Turistõ värk.

    Ku latsiekskursioon peräle jõudsõ, panti ruuvmismassin saisma ja Juske Mae tull’ esi latsilõ näütämä, kuis püülit tetäs. Poisi saiva nisu kotist koll’u kukada ja puhastus ni valdsi lasti käümä. Kävemi latsiga kõgõ ülemädse kõrra pääl ja veskiimänd selet’, kuis jahusordi siide seen eräle läävä. Ma ku keelemiis näütsi latsilõ, kost tulõ ütelüs «püksü sõglusõ püüli».

    Säändse püksü omma püülimassina sõglakasti man periselt olõman ja rappõlõsõ kas surm silmä iin.

    Bussijuht Kreevald Kalle tundsõ huvvi, kas taa jahutegemine tasus är kah. A mis tan ilman ülepää är tasus?! Pääasi, et nall’a saa. Mul es olõ muud murõt, ku et püülitegemine pall’o pikäle es lännü. Üts õdagunõ kuunolõk nakas’ pääle presmä.

    Küsse, kas es võinu rüäruuvmist kah edesi tetä. Mae oll’ õkva tuu vasta. Vana veskikene, kõik as’a omma sõnnu pääle säedü, või ülekuurmamisõst hoobis är lagunõda.

    A vana katsõremondi miis Borka tundsõ tan umma võimalust – katsõta ja remonti.

    Ku Mae latsiga veskitarrõ karaskit küdsämä läts’, pandsõ tä ruuvmismassina ka käümä.

    Tuud mi es panõ tähele, et all turbinikuan tegevä päähambaratta joba: tiks… tiks… tiks. Varsti läts’ tuu tiksna üle jälles jõrinas ja jõhkatamisõs.

    Harri kiirust’ veskit saisma jätmä, a joba oll’ ilda. Ron’õ kah veskimiihi perän turbinikotta ja näi, et üte päähambaratta puust hamba olli terve tsõõri päält maaha murdunu ja purus tambitu.

    Harri tõi pappkarbi varuhambidõga, a kõrraga oll’ nätä, et säält tulõ õnnõ veerändi tsõõri jagu vällä.

    Nii jäigi mul üle minnä üten latsiga veski muru pääle karaskit süümä ja piimä juuma. Tull’ leppü mõttõga, et tulõ viil tõnõ kõrd tagasi tulla. A mille mitte.

    «Ühes väikses Eesti linnas…» om jo nii illus laul päähä tulõma, ku Rõngu puult Otepää kaudu kodu läät. Pääleki oll’ mul sälän hamõ kirjuga «Aigu om» – tuu tekk’ kah meele rahuligus.

    Hamba tull’ möldril tetä!

    Rüäjahulõ ja suurmilõ perrä minek tull’ viil mitu nädälit ildampa. Vaihõpääl oll’ veskin olnu peris kriisiolukõrd.

    Puka miis, kiä lubasi katõ pääväga vahtsõ hamba tetä, oll’ telefonikõnnõ võtmisõ aigu olnu lõbusan tujun, a nii loomulik, et veskiimändä kõrv es kuulõ mutingut vällä. Katõ päävä peräst oll’ tä jõudnu maailma kõgõ sügävämbä kassiahastusõ piiri pääle ja säält vällätulõminõ võtt teedäki aigu.

    Möldre Harri nakas’ sõs esi kodutsõ saeplatõ pääl vahtsit hambit tahvitsama. Kokku lepütü ekskursiooni jo tulõva ja om iks umbõ häbü, ku veskit ei saa käümägi panda.


    Ku ma jahvatusõlõ lõpus perrä sai minnä, tull’ veskile üten Maega ka timä poig Jaak. Tä avit’ mul koti pääle nõsta. Mae kõnõl’, et poig oll’ no remondi man abis ja lubasi edespiten esi veski säädmise üle võtta.

    Hää olnu, selle et olõs külh rummal lugu, ku Lõuna-Eesti ainukõnõ tüükõrran vesiveski noorõ veskimehe puudumisõ peräst saisma pidänü jäämä.

     
    Veskimehe hambatohtrõtiidüs
     
    Üte veski päävõlli (turbini võlli) hambaratta pääle lätt ligi 80 puust hammast.

    Hamba piät puust olõma, selle et ku mõnõ võlli vai massina piässi kinni puuma, om tuu ainukõnõ kotus, kost perrä and.

    Kui üts hammas hariligu joosu pääl perrä and, sõs saistas raudhammas õkva järgmädsele puuhambalõ pähä ja nii lätt hambist puhtas terve tsõõr.

    Hamba tetäs kõopuust, selle et tuu om vindsõmb ku väega kõva tamm.

    Hamba omma kattõpiten kiilukujulidsõ. Üte kiiluga lüvväs nä hambaratta mulku, niikavva ku sissetettü randini, et pikkus üteline jäässi. Tõnõ ots lätt hambumistõ.

    Kadunu Maaski Richard ai iks hambidõ alaotsõst traadi ka läbi. Sõs ei linda loksuma nakanu hammas kõrraga vällä.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin