Nummõr' 234
Piimakuu 28. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Peeti püürüspäivä, jaanipäivä ja mõlõmbit
  • Uudissõ
     
  • Sillalõ õigõ nimi!
  •  
  • Võrokiilne kingitüs rõõmust’essä
  •  
  • Võro sõanaasõ paraadil
  •  
  • Suvõülikuul tulõ Kanepin
  • Märgotus
     
  • Niilo Tiit: kõnõlõsõ talosöögist, a poodist haardva iks kõgõ odavampa kaupa!
  • Elo
     
  • Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas
  •  
  • Noarootsi kats kiilt silte pääl
  • Juhtkiri
    Kiri
    Ruitlase jutt
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
    Vabaturg = mõrdsuk!
      
     
    Ruitlasõ Olavi, näläne miis 
      
    Ma ei tiiä hirmsambat riigikõrda ku mi parhillanõ demokraatia. Ma ei näe, et aoluu joosul olõs innembi nii pall’o võlsitu, ullitõdu, tapõtu, varastõdu.

    Om jälle kaia, ku piinült om kõik taa terror hääolu-ütiskunna sildi ala käkit ja kuimuudu lihtsät inemist latsõst pääle riigi tüütämise jaos tarviligus mol’os luvvas.

    2009. aastal oll’ meil 280 hindätapmist, 2008. aastal 242 ja minevä, 2010. aasta loeti vabasurma minejit 190. Numbriist om nätä, et 2008 naas’ majanduskriis mi jaos pääle, 2009 oll’ kriis kõgõ suurõmb ja 2010, ku hullõmb müüdä minemä naas’, jäi hindätapmist kah veidükese veidembäs. Tävveste selge om, et Riigikogo komisjonnõn vasta võetava otsussõ omma õkva köüdedü inemiisi eloga.

    Eesti lask uma energiäturu Euruupa jaos vallalõ 2013. Elektri hind nõsõs kõgõ veidemb 60%, akadeemik Raukasõ arvamisõ perrä esiki kooni 2,8 kõrda, sama korgõlõ, nigu om parhilla Taanin.

    Mi hinna omma joba põra korõmba ku vannon Euruupa riiken. Ku hinna viil nõsõsõ, om tuu sotsiaalnõ katastruuf ja om tävveste kimmäs, et 2013–2015 lätt hindätapmisturu aktsia jälki pistü jutiga üles.

    Kivisildniku artikli Delfin, kon tä tõmmas’ vabasurma ja vabaturu vaihõlõ võrdusmärgi, om asi, mis mi päälüskihile ei miildü. Vabaturu palgamõrtsuga kanna-i määnestki vastust. Nimä tegevä säädüisi, võtva vasta tervet rahvast putvit otsussit, liigutasõ rahha ütest karmanist tõistõ. Ja ei anna mitte millegi iist vastust.

    2009. aasta 280 hindätapmist om mi rahvaarvu man massitapminõ. Inemise surmani viimine om sama ku tapminõ, a üts teedä sorti genotsiid om põhisäädüse puult tävveste umas tunnistõt.

    Pensionäri parhillanõ 300 euroga kuun ärelämine ei olõ hirmsa? Ku Darwin Tulõmaalõ joudsõ, seivä tulõmaalasõ talvõl näläga ummi vanno inemiisi. Vana aeti kuupa, koobasuu ette tetti tuli ja koolnu lätsi söögilavva pääle. Meil tetäs sammamuudu. Õnnõ ei pruugita vingu, eloaig riigi hääs rabanu inemise läpätädas vabaturuga.

    Et tähelepandminõ tähtside asjo päält muialõ saia, näüdätäs meile, et hirmsa omma tävveste tõõsõ as’a: näütüses om mõsumassinan ärpitsünü kass.

    Ku löüdäs kinnitraagõldõduisi kõrvuga pini, pasundas terve huuvkunnameediä tuust ku esieräliselt jällest ja verd saisma pandvast as’ast.

    Ku ummõldas kinni miljoni inemise suu, ei olõ midägi võlssi. Euruupast saami mugu kittä. Pikä meele iist.

    Kõgõ parõmb riigialamb om sääne, kiä ei süü, ei situ ja ei mulisõ. Säändsis meid, eestläisi, omgi luudu.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin