Nummõr' 234
Piimakuu 28. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
     
    Pääleht
     
  • Peeti püürüspäivä, jaanipäivä ja mõlõmbit
  • Uudissõ
     
  • Sillalõ õigõ nimi!
  •  
  • Võrokiilne kingitüs rõõmust’essä
  •  
  • Võro sõanaasõ paraadil
  •  
  • Suvõülikuul tulõ Kanepin
  • Märgotus
     
  • Niilo Tiit: kõnõlõsõ talosöögist, a poodist haardva iks kõgõ odavampa kaupa!
  • Elo
     
  • Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas
  •  
  • Noarootsi kats kiilt silte pääl
  • Juhtkiri
    Kiri
    Ruitlase jutt
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
    Niilo Tiit: kõnõlõsõ talosöögist, a poodist haardva iks kõgõ odavampa kaupa!
      
     
    Niilo Tiit ots talosöögile müügikotussit. 
      
    50 talosöögi tegijät ja müüjät märgoti 16. piimäkuul Misso vallan Kärinä külän, kuis paiklik süük parõmbidõ süüjä mano saasi. Midä saanu är tetä, seletäs ammõdivelli võõrustaja, Nopri talomeieri umanik Niilo Tiit.

    Inemise tahtva süvvä talosüüki, a suurõmbist puutõst saa õnnõ su kohopiimä, Intsu talo tomatit, tsipa kurki ja kardokit ja omgi piaaigu kõik.

    Suuri puutõga as’aajaminõ lätt külh laapsambas, a väikokõisil ei soovitagi ketipuutõ sisse pressi: väke ja rahha kulus liiast pall’o! Esiki Nopri taht mitmõ ketipoodiga otsa kokko tõmmada. Olõmi tennü uma müügikotussõ: ütistül Maitsev Lõuna-Eesti om taloturg Tarto Lõunakeskusõh ja OÜl Talu Toidab om uma poodikõnõ Talinah Rimi ketipoodih.

    Mõlõmba mõtõ om tollõh, et talosüük viiä suurõ rahva mano õkvamba ja väikumba vaivaga.

    Et süüjä võtas talokraami müügikotussõ umas, piät sääl olõma hulga esisugumast kaupa: põhilidsõ egäpäävädse söögi, a ka delikatesskaupa kinkmises, maitsmisõs ja eputamisõs.

    Mu kraam om mõlõmbin. Lõunakeskusõ taloturu päält saa viil umbõs kümne vana Võromaa tuutja söögikraami.

    Kas tasos sääl müvvä?

    Loomuligult tasos. Ku müügikulu olõs esiki sama ku suurõh poodiketih, sõs tiidmine, et vaherahaga toeta uma ütistü as’aajamist, om tähtsämb. A parhilla om kulu eski kipõn väikumb.

    Mändse omma talopidäjä kohustusõ, ku tä taht umma kraami Lõunakeskusõ vai Rimi taloturu pääl müvvä?

    Tuu om suur vaih, kas müvvä süüki õkvalt süüjäle vai vahemehele. Läbi poodi müvveh lätt tulu poolõs. Ku müüt laatõ pääl, sõs om süämetunnistusõ asi, ku pall’o sa kirotat raamadupidämiste hindä kor’atuidõ marjo vai muu müümise kotsilõ. Nigu panõt nõna puuti, olõt ettevõtja ja sääl käü rehkendüs karmilt.

    Ku taloturu pääl mass kurgikilo kats eurot, ku pall’o saa tuust kurgikasvataja?

    Tuu kats eurot tulõ jaka 1,44ga ja ku müüjä olõ-i ütistü liigõ, sõs 1,56ga. Tuu tege kurgikilo hinnas 1,38 vai 1,28.

    Uma kauba piät ka esi paiga pääle viimä ja tuu piät olõma kõgõ saia. Tuud kohust olõ-i õnnõ sõs, ku kaup om väega otsitu. Nopril om sääne talovõid. A ku om kardoka-, kurgi- vai põrknaleping, piät kaup olõma platsih egä päiv ja ku ei olõ, om jama vallalõ.

    Tuu vidämine lätt maru kallis. Kas Võrol-Põlvan es saanu talokaupa parõmbahe müvvä?

    Kümme aastat tagasi, ku Võrolõ taloturgu tetä taheti, es olõ nii hulga süüjit, kes olõssi tuu tegemise kinni masnu. Kah’os ei olõ ka täämbä ostjit nii pall’o.

    Sa tahat üteldä, et rahvas ei osta talosüüki?

    Kõik kõnõlõsõ ja küsüse, mille ei olõ talokaupa, a ku mindäs puuti, riiolidõ ette, sõs korvi pantas kampaaniakaup: kõgõ odavamb kaup. Esiki ku tuu om kardok, põrknas vai upin!

    30 protsõnti om noid, kiä ostma minneh kaesõ, kost süük peri om, ja viis protsõnti, kiä paikligu puhta söögi korvi pandva.

    Kuis Nopri kraami müümine Võrol ja Põlvan lätt?

    Häste, a ku olõssi ütine talokraami müümise kotus, sõs andnu tuu ärile kimmähe läbimüüki mano. Parhilla möövä Võrol talokraami Jaagumäe söögikeskus, Jürisaarõ Luule turg, Lihakarni puut, Leokil om kala, Taarapõllu müü mitmõh kotusõh, tõsõ kotost.

    Nuu omma kildakõsõ, et ütine paikligu söögi müügikotus käümä saia, tulõ tetä silmäpaistvalt häste tüüd ja edeotsah pääle massa. Vaia om kõvva vidäjät ja avaligu rahaga tugõmist. Täämbä ei olõ Võrol kumbagi, ku Uma Mekk vällä arvada. Põlvahe tetti kats kuud tagasi talopuut, Valgah tuutjidõ liidu juht joba kõnõlõs taloturu tegemisest.

    Tulõ tetä projekt ja saia tüüle inemine, kes egä päiv kõrraldas teedüst söögitegijide käest süüjide mano. Ku huvi om selges tettü, sõs nakkas telmiisi vastavõtmist ja müümist kõrraldama.

    Mis nipiga naanu kooli vai vannokodo ostma säästumakaronnõ asõmõl talosüüki lavva pääle, ku tuu om kallimb?

    Talosöögi hinda saa odavambas, ku saia süük võimaligult lähküst: ku maakuul saa näütüses peedi varra hummogu uma külä talopidäjä massina päält.

    Säästukan om iks odavamb...

    Säästukan jääski odavambas. Varahanõ kardokas kasus lõuna puul joudsahe, meil kattõloori all, tuu tege kasvatamisõ kallimbas.

    Inne Euruupa Liitu sai uma söögi poliitikat aia häbendelemädä. Parhilla saa kah, a ummih piireh ja mitte õkvalt. Mi teimi põllumajandusministeeriümile ettepanõgi tetä paikligu söögi plaan.

    Midä tuu tähendäs?

    Eestin võissi olla uma perändilidse söögi kandi. Noid kutsutas Regional Culinary Heritage, mille luumisõs saa eski abirahha. Näütüses suidsusannaliha tegemise arõndamisõs saa Euruupa Liidu rahha küssü.

    Tuud ei lubata jo müvväki?

    Tuu om ülesklopit vatt. Om hää, et tuust kõnõldas ja imehtedäs, a tuujaos om abi olõmah, ku poliitigu arvo saava, et tuu om üts jago maaelo kirivämbäs tegemisest.

    Tuud jo tahetaski, et poliitigu sannaliha müümises säädüisi parandanu.

    Ma olõ esi poliitik olnu, tuuperäst olõ kimmäs, et peris tüü tulõ iks är tetä huviliidsil hindäl, mitte poliitikil.

    Ettevõtja piät hellü tegemä, et kulla poliitigu, Eesti söögikultuuri edendämise jaos om vaia rahha vällä aia. Suidsuliha tegijä saa sõs fondist küssü rahha ja tüüle võtta as’atundja lihamüügi lubamisõ papridõ tegemises.

    Tuu asi saa kävvü PRIA Leaderi programmi alt. Meede om parhilla eski olõman – maaelo kirivämbäs tegemine –, a misugudsõ olõ-i tuud pruuknugi. Väiku söögituutja olõ-i tulõviguh kimmä.

    PRIA Leader jaga jo euroliidu rahha. Kas uma söögi tugõminõ lää-i vastaollo vabaturu põhimõttõga?

    Vot tuujaos omma joba poliitigu, kes piät niimuudu asja ajama, et ei lää. Kaegõ, kuis tõsõ riigi omma tuud saanu! Poliitigu piät sõs nakkama hinnäst tollõh as’ah harima. Kas näil om tahtmist tuud tetä? Poliitikide käest nõutas tüükotussit, nuuri riiki jäämist ja muid tähtsit asjo. Olõ-i kohki kiräh, et Eesti süük piät olõma maailmah tunnistõt ja teedä. Toda süüjide-tuutjidõ survõgruppi olõ-i, kes jõvvassi nii kõvva pääle pressi, et poliitigu tuu koalitsioonilepinguhe kirja pandu.

    Kuis norraka võiva maa seen kalla tetä ja itaallasõ pitsat mõskmalda kiviahon kütsä?

    Ku Eestih om kitsõjuustu tuutmisõ huviliidsi 5–10, ku mitu tuhat om noid Itaaliah? Nuu saava kamba pääle tuu paprõmajandusõ egäl juhul kõrraldõdus.

    Mi nakkami pääle nullist ja väiku väega. Tuuperäst tulõ vällä valli kõgõ tähtsämbä as’a, millega piät tegelemä.

    Panda nuu tähtsüse järekõrda – suidsusannaliha iihpuul hans’ast vai vastapite –, sõs löüdä raha ja är tetä.

    Küsse Harju Ülle
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin