Nummõr' 234
Piimakuu 28. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Peeti püürüspäivä, jaanipäivä ja mõlõmbit
  • Uudissõ
     
  • Sillalõ õigõ nimi!
  •  
  • Võrokiilne kingitüs rõõmust’essä
  •  
  • Võro sõanaasõ paraadil
  •  
  • Suvõülikuul tulõ Kanepin
  • Märgotus
     
  • Niilo Tiit: kõnõlõsõ talosöögist, a poodist haardva iks kõgõ odavampa kaupa!
  • Elo
     
  • Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas
  •  
  • Noarootsi kats kiilt silte pääl
  • Juhtkiri
    Kiri
    Ruitlase jutt
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
    Noarootsi vallan Läänemaal om naatu pandma silte pääle külänimmi nii eesti ku roodsi keelen. Meil vanal Võromaal omm kah hulk kotussõnimmi, midä üteldäs vällä ja kirotõdas eesti riigikeelen tõistõ ku võro keelen, a parhilla omma meil ainukõsõ katõn keelen sildi pruuni kihlkunnasildi.
        
     
     
    Noarootsi vallan elli inne viimäst sõta 67% ruutslaisi ja 33% eestläisi. Sõa lõpul lätsi ruutslasõ minemä. Seo ilma aigu eläs tan talvõl õnnõ ütsikit ruutslaisi, a suvõl om näid rohkõmb – mõni eläs tagasisaadun esätalun, mõni om ehitänü edevanõmbidõ maiõ pääle suvila. Ruutslasõ omma kõgõ tugõnu valla arõnõmist. 1997. aastagal tetti tagasi vana külänime ja nä tetti kõrraga ammõtlikus katõn keelen. Suurõtii viirde panti valla rahaga ka külänimmi sildi. Topõltnime omma 20 küläl, katõl küläl om õnnõ roodsikeeline nimi. 
        
     
     
    Tiidevalitsusõ pantuidõ silte pääl olõ-i roodsi kiilt viil seoniaoni kuigi pall’o nätä, kuigi säädüs näge tuud ette. Käelaudu ja bussipiätüisi silte pääl om inämbäste õnnõ eestikeeline nimi. Vahepääl om suurõtii viirde pantu üles ka pruunõ silte külänimmiga, midä olõ-i ammõtlikus tettü. Pürksi lähkün om olõman inneskidse Paslepa valla külä Söderby ’lõunakülä’, miä om ammõtlik nimi. Seo silt näütäs inneskidse Riguldi valla samanimelist küllä. Üten vallan ammõtlikult kattõ ütenimelist küllä olla ei tohe, selle näüdätäs küllä õnnõ aoluulidsõ nime sildiga. 
        
     
     
    Viimätsil aastil om ka tiidevalitsus nakanu üles pandma suunaviitu, kon külänime omma katõn keelen. Katõn keelen nimmi pruukminõ käü ei kõgõ kimmä loogika perrä. Seo sildi perrä või arvada, et tii lätt kattõ eri paika, a tegeligult om üte ja sama mõisa eestikeeline nimi Saare ja roodsikeeline Lyckholm. 
        
    Saarõ Evar
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin