Nummõr' 233
Piimakuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Muusõum näütäs ja oppas
  • Uudissõ
     
  • Võrokõsõ ja seto aroti ütitselt uma keele asju
  •  
  • Jaani-puulpääväs Sarru!
  •  
  • Võrokeelidse kirändüse puut Internetin
  • Märgotus
     
  • Kitsõpidämise kittüses
  •  
  • Kiudutaminõ 1941: Onoperi perre lugu
  • Elo
     
  • Krutskilinõ kanamiis
  •  
  • Huvilidsõ saava hinnäst sannuta, umanigu umma sanna näüdädä
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Kiholasõ murdva pääle!
     
    Kiholasõ ründäse. Ei lasõ ellä. Ku kohegi var’olistõ paika läät, om kõrraga suur kari sälän, käsi vai jalg peris must õkva. Perämädse nädäli kuumaga om näid kül tsipa veidembäs jäänü, a lugu om iks viil peris hull.

    Pääsükeisi ollõv veitüs jäänü. Ku näid inämb olnu, vast söönü nä kiholaisi veidembäs. Pulga Jaan arvas’, et pääsläisi om veidü tuuperäst, et lehmi inämb ei peetä. Laudan om pääsükesel hää pessä tetä, muna ei külmä är, ku lehekuidsõ üükülmä omma. Ku egä talo man laudan olõs mõni lehm, sis olnu pääsükeisil inämb sobilikkõ pesäkotussit kah.

    Ku as’a omma tõtõst nii, sis tulõ meil mõnõ ao peräst valli: kas naada jäl egä talo man mõnt lehmä (vai paari kitsõgi) pidämä, et uma süük olnu lavva pääl ja pääsükeisil pesäkotussit, vai määri hinnäst õks inämb ja inämb kokko tuu kihvtiga, miä kiholaisi tsipa kavvõmban hoit.

    Rahmani Jan
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin