Nummõr' 233
Piimakuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Muusõum näütäs ja oppas
  • Uudissõ
     
  • Võrokõsõ ja seto aroti ütitselt uma keele asju
  •  
  • Jaani-puulpääväs Sarru!
  •  
  • Võrokeelidse kirändüse puut Internetin
  • Märgotus
     
  • Kitsõpidämise kittüses
  •  
  • Kiudutaminõ 1941: Onoperi perre lugu
  • Elo
     
  • Krutskilinõ kanamiis
  •  
  • Huvilidsõ saava hinnäst sannuta, umanigu umma sanna näüdädä
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Staari ja supõrstaari
      
     
    Ruitlasõ Olavi, staarkiränik 
      
    Ku ma seod luku kiroda, ei tiiä ma viil, kas supõrstaarisaatõ võit Artjom vai Liisi, a kimmäs om, et üts supõrstaar meile mano tulõ.

    Eestil om joba hää mitu supõrstaari. Ku nii jakkus, või näile pia Tal’na küle ala supõrstaarikülä pistü panda. Sõs olõs aokiränigel hää kotusõ päält lukõ tetä. Sõidat staariküllä ja õkvalt om nätä, kiä om rõnda suurõmbas tennü, kiä situtas pinni vai kiä kinka käü.

    Supõstaariküllä piät sammamuudu üllen pidämä nigu Maarjaküllä. Mi supõrstaari omma vaesõ. Ku «Top Geari» üts juhtõst Jeremy Clarkson tiin aastan kõvastõ pääle katõ miljoni Inglüse nagla, sõs mi piämi nakkama umilõ Artjommõlõ pakisuppõ viimä ja kipõmakaronnõ kõrvalõ pandma.

    A ilma säändside staarõlda ei olõs elo midägi. Elo om nii ikäv, et mi piämi tuu veitü, mis meil om, üle võimõndama, et veidükesegi põnnõv olõssi. Nii omma as’a Euruupan, kohe mi tahtsõmi. Meil omma tan no supõrstaari, tapjakurgi, mõrdsukidu.

    Ja sõs omma meil pääväpurgahusõ. Täämbä õdagu om jälki üts sääne purskus tulõman, kõik elektrooniga lätt tuksi, GPS-riista ei tüütä inämb, Kanal 11 päält jääse «Seksi õppetunni» är ja ütski supõrstaar ei saa inämb arvo, kon om timä pää ja kon tagaots. Vot bedaa!

    A staarikülä matt ütel pääväl terve Eestimaa hindä ala. 20 aastaga läävä maa pääl suvõ nii lämmäs, et kõigil võlgu elänüil staarkriikläisil ja portugallaisil havvusõ muna villi ja nä nakkasõ kar’akaupa Baltikummi tükmä, et ummi ärpalanuid taguotsõ pästä. Ku kriikläne om siin, sõs tulõ tälle õiõndamiisi ärhoitmisõs õkvalt palka ja pensionni masma naada. 2000euronõ pension om umbõs sääne, minka staarkriikläne niipall’o rahul om, et laamõndama, autit ja majjo palotama ei nakka.

    Mu imä pinss om 300 euro ümbre, a tälle või kriikläisi arvõlt 150 kah massa – imäl omma käe haigõ, ei olõ täst määnestki ruskuga vehkjät.

    Nii et õigõ pia, niipia ku päiv om är pursanu, elämi tan Baltikumin kõik rõõmsalõ kuun – portugallasõ, kriikläse, tapjakurgi, ido, supõrstaari, jõlõp-esä, staarpederasti ja eläjävaivaja.

    Mu naabrimutt ei saa inämb hummogist rahun, perse pistü, nigu tä om harinu, pindre pääl ummi mittetapjakurkõ ja sibulit kitsku ja ma ei saa inämb Lämmäjärve pääl spinningut pillu, ilma et egä kõrd mõni staarsitajunn landi taadõ es jäänü.

    Tsukõrd ei jõvva kah inämb nii pall’o osta, et junnimaiku suun magusambas tempi!
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin