Nummõr' 233
Piimakuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Muusõum näütäs ja oppas
  • Uudissõ
     
  • Võrokõsõ ja seto aroti ütitselt uma keele asju
  •  
  • Jaani-puulpääväs Sarru!
  •  
  • Võrokeelidse kirändüse puut Internetin
  • Märgotus
     
  • Kitsõpidämise kittüses
  •  
  • Kiudutaminõ 1941: Onoperi perre lugu
  • Elo
     
  • Krutskilinõ kanamiis
  •  
  • Huvilidsõ saava hinnäst sannuta, umanigu umma sanna näüdädä
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Kiudutaminõ 1941: Onoperi perre lugu
      
     
    Pilt Tsiberist: võrokõnõ Vasara Elsa uma hoolõalodsõ tsia Miškaga Nedostupnõi külä kolhoosi tsialauda man 1954. aastagal. 
      
    Täämbä saa 70 aastakka 1941. aasta juunikiudutamisõst. Võromaa muusõumi päävarahoitja RUUSMAA ARTHUR otsõ muusõumist vällä Onoperi Georgi uurmistüü, kon omma är tuudu Georgi vanaesä Onoperi Feliksi (1924–2010) mälehtüse suurõst juunikiudutamisõst.

    Onoperi Feliksi perrest kiudutõdi 1941. aastagal är imä, esä, vanaimä, Feliks esi, timä veli ja sõsar ummi perriga.

    Ärviimine

    Üü vasta 14. piimäkuud 1941. Onoperi Feliks magasi edetarõn ja heräsi kõva kolkmisõ pääle. Ussõ takan oll’ kolm miist: üts miilidsävormin eestläne, kats erärõivin vinläst. Jutt oll’ lühkü, kõik aeti üles ja panti, mõsu sälän, edetarrõ istma.

    Pääle naas’ läbiotsminõ. Esieränis otsiti suurõn tarõn, kon olli raamadukapp ja kirotuslaud. Kapi ja suhvlidõ sisu pilluti kõik põrmandu pääle ütte unikulõ, pildialbumi kah naidõ sekkä.

    Sis kästi rõivilõ panda. Inne loeti viil ette, et kõik tan majan omma rahvavainlasõ ja nä saadõtas sisemaalõ asumisõlõ.

    Erärõivin miis näkk’, et majarahvas mõista-s midägi tetä, ja kässe lämmä rõiva sälgä panda. Esi võtsõ kapist sängülina ja laot’ nuu põrmandu pääle.

    Sis avit’ Feliksi imäl rõivakraami linno pääle unikulõ pillu ja köütse linaotsa kinni. Niimuudu saiva pambukõsõ. Nuu viidi kõrraga veomassina kasti.

    Kõik aig rututõdi majarahvast takast: «Davai!» Sis panti kõik autu kasti pampõ otsa istma, sälg vasta kabiini.

    Võro raudtiijaaman oll’ joba ešelon tühju trellitedüisi aknidõga vagonit iin. Mehe käsütedi vagonilõ, uss lüüdi õkva kinni ja panti lukku. Kraam jäi naisi kätte, kes viidi tõistõ vagonilõ.

    Ku Feliks tahtsõ kaia, kuis imä ja vanaimä kõrvalvagoni pääle saava, ähvärd’ üts poiskõsõ muudu püssämiis: «Streljat’ budu!»

    Edimädse tüü

    Vasta oll’ saadõtu paar hobõst ja rahvas koliti küländ suurdõ majja, kon es olõ katust pääl, lae pääl kasvi hain. Onoperi pere panti ütte kortinna. Perämäne hirsipudõr anti laiva pääl, kortinan pidi esi toimõ saama.

    Varra hummogu tull’ vahtsidõ inemiisi mano kats tütrikku, üts oll’ brikatiir ja tõõnõ kolhoosi arvõammõtnik. Nime panti kirja. Üts nimekiri tetti ka poodi jaos, et saanu leibä osta. Leibä saiva tüülise 600 grammi ja üllenpeetävä 400 grammi päävän. Raha, et leib vällä osta, pidi hindäl olõma.

    Nooril soovitõdi õkva tüüle minnä. Tüü oll’ sõõru (ale) tegemine ja uudismaa üleshariminõ. Anti kirvõ ja saag ni kästi kauss üten võtta, lõunõs lubati suppi. Supp oll’ viiga keededü rüäsuurma, sinnä panti kuurt mano. Ku kõtt oll’ väega tühi, oll’ tuu maru hää süük. Hariligult anti liitri, harva sai mano küssü.

    Nii naas’ pääle Kolgata tii. Tüü iist rahha es masta, süvvä es olõ, rõiva kullu läbi. Ello tull’ iks seen hoita. Ku nurm oll’ laembas tett, saadõti haina tegemä.

    Pääle hainatüüd minti lähküdse Aleksandrovi külä mano mõtsa lõikama. Õigõ pia saadõti tüülise Vapu Sibõrlaisi kolhoosi appi haina tegemä. Õigõt hainateko es tulõ, läts’ külmäs ja nakas’ lummõ tuiskama. Massina niidi külmänüt haina. Tuu hain veeti kõrraga kokko. Lõpus sai kokko aet peris hulga haina.

    Elos aos asumisõlõ

    1948. aasta ütel märdikuu õdagul kutsuti kõik seo elokotusõ välläsaadõdu külänõvvukogulõ.

    Välän oll’ 35 kraati külmä, uuta tull’ puulkülmän vüürüsen, nika ku kabinetti kutsuti.

    Lavva takan istõ sõaväevormin komandant ja tõõsõ lavva takan «troika» – üts sõaväevormin, üts miilidsävormin ja üts erärõivin miis.

    Komandant tekk’ egäleütele kaardi, kohe tull’ egä kuu alakirotus panda. Ku komandant oll’ uma tüü lõpõtanu, tull’ minnä troika ette ja erärõivin ammõdimiis lugi ette, et mi olõmi nõvvukogudõ kõrra vainlasõ ja määrätü elos aos asumisõlõ seo aadrõssi pääle ja võimi ümbre kävvü õnnõ külänõvvukogu piire seen. Oll’ hirmsa tunnõ, a midägi es olõ tetä.

    Tsiberin sündü Onoperi perrile latsõ: Feliksil tütär Lydia (kuuli aastagavannudsõlt), poig Jüri, tütär Galina; vele Enno perre tütär Ene, poig Kalju ja tütär Tiiu. Kodomaalõ saadi käümä naada 1960. aastagal ja periselt kodo är aastagal 1963.

    1941. aasta kiudutaminõ 
      
    Eesti Memento liit om vällä ütelnü säändse numbri 1941. aasta 14. piimäkuu kiudutamisõ kotsilõ:

    Kiudutõduid kokko 9267

    Hukka sai 3862
    Tiidmäldä kaonu (arvada hukka saanu) 607
    Ei olõ selge, miä näist sai 96
    Pagõsiva är 75
    Vabas sai 4611
    Näist jäi Vinnemaalõ 367
    Kodomaalõ jõudsõ 4264

    Kokko sis 5003 välläsaadõtut es jõvva inämb kodomaalõ tagasi. Kokko oll’ plaanitu piimäkuun 1941 kiuduta 11 258 inemist. 1991 pässivä tuu päiv är, kuigi olli nimekirän. Osa näist siski kiudutõdi mõni kuu ildampa.

    Vähembält 46 last sündü Tsiberi-tii pääl vai asumisõ edimäidsil kuil. Näide imä oodi kiudutamisõ aol last. Noist latsist jäi ello kümme.

    Läte: 65 aastat 14. juuni 1941 genotsiidikuriteost Eestis. 2006.a. lk.56-57.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin