| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| | | Vana Võromaa hoit inämb ütte |
| | | | | | Harju Ülle, päätoimõndaja | | | | |
Räpinäl 11. kõrda peet võrokõisi tsõõriklaud üllät’ tuuga, et üten märgotajit oll’ hulga, mõttit, kuis umma kiilt ja kultuuri paikligu elo parõmbastegemises pruuki, kah hulga.
Ku varramba om mõtõlnu vana Võromaa umavalitsuisi kuuntüü, vana Võromaa sümboolika jne vällämärkmise pääle küländ ahtagõnõ tsõõr huviliidsi, sõs no tull’ vällä, et tuu huviliidsi tsõõr om kõrraga suurõs ja lajas lännü.
Tuu tähendäs, et omgi õkvalt õigõ aig nuu as’a ette võtta ja häste är tetä. Selle, et midä inämb inemiisi süämega as’a man om, toda parõmb asi vällä satas.
Mi kandi inemise nägevä, et kultuurilidsõst kuuntüüst või tulla ka majanduslist kassu. Vana Võromaa om kultuurilidsõlt üts kant, seo om ka suurõmb maa-ala ku üts maakund. Ku terve vana Võromaa käsitüü- ja söögitegijä ni muu meistri saava hindä kaupa reklaami ütitside märkega, sõs nõsõs tuust suurõmb kasu, ku õnnõ üte maakunna kaubamärke pruukmisõst.
Tsõõriklavva takan käüti vällä mõtõ, et vana Võromaa umavalitsuisi kuuntüü võissi pääle naada kihlkunna-indentiteedi tugõvambas tegemisest. Tuud om joba aastit iist võtnu Urvastõ kihlkund, kon valla kõrraldasõ ütist kihlkunnapäivä. Ka tõisi vana Võromaa kihlkundõ (Kanepi, Räpinä, Põlva, Vahtsõliina, Rõugõ, Harglõ ja Karula) umavalitsusõ võissi märki uma kihlkunna päävä luumisõ ja ütidse kõrraldamisõ pääle. Urvastõ kogõmus näütäs, et rahvalõ sääne ettevõtminõ miildüs ja kihlkunnapäiv tege uma kihlkunna tunnõt kimmämbäs.
| | |
|
|
| | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
| | |
|
|
