Nummõr' 231
Lehekuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võrokõsõ otsõva ütist «mütsü»
  • Uudissõ
     
  • Tii vanast vahtsõnõ!
  •  
  • Ütsiotsõ tekk´ plaadi
  •  
  • Pikäkannun om muusõumitarõ
  • Märgotus
     
  • Inämb umma kiilt kuuli!
  •  
  • Tunnõ sõpra hädän!
  •  
  • Keväjätorm
  • Elo
     
  • Sann palli üten lihaga
  •  
  • Uma keele tsõõr Urvastõn
  •  
  • Kodo-uurmistüü saa tetä eski rändäjäst tarõst
  • Juhtkiri
    Innembi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Üts euro tege imet
      
     
    Ruitlasõ Olavi, ärimiis 
      
    Üts mõtõ tull’ täämbä hummogu ja ma tahtnu tuu ütele ettevõtjalõ Võromaa inemisele perändä. Selle et ma esi olõ külh väega ettevõtja inemine, a mu tüü om mõttidõ maalõtuuminõ ja inemiisile edesiandminõ ni uma täämbähummogudsõ mõttõ täüdeviimises olõ-i mul aigu. A mõnõl inemisel kimmäle om.

    Minno pand egä kõrd mõtlõma, ku jälki kuulõ, et määndsegi kalli meditsiiniaparaadi ostmisõs om vaia inemiisi annussit. Ma mõtlõ, et ku kaitsõministri plaan tankõ osta ja mõnõ pidävä üllen Tal’na televisiooni, sõs mille riik tuud rahha kuigimuudu inemiisile tarviliidsi aparaatõ jaos ei taha anda. Põra om niimuudu, et olõssi vaia üle 600 000 euro masvat neerukivve purus tegemise massinat, mis pästäsi pall’o inemiisi vaivast ja lõikusõst. A tuud rahha peetäs mi rahvaarvu kaiõn aparaadi ostmisõs pall’o suurõs. Saman om Eesti kodanikkõ 1,3 miljonni. Ku egä kodanik annasi üte euro, saasi kats säänest aparaati osta.

    Tulõ tetä MTÜ, sõs laskõ häätegemise kõrran tetä mõnõl reklaamibürool vai asja tundjal inemisel kõrralik võrgoleht, kon om üllen teedüs, midä om vaia osta, mink jaos ja mis tuu aparaat hääd tege. Kõgõ all om MTÜ arvõlduskonto nummõr.

    Tulõ kõnõlda pankuga läbi, et tuu konto pääle raha kandmisõ iist es võetanu inemiisi käest rahha ja panda annussõ alomadsõs piiris üts euro. Pääle panku võissi meediä kah üten haarda, kes lasõsi massulda reklaami tetä, ja omgi projekt tüün.

    Ma taha nätä, määne pank, aoleht, televisioonijaam olõ-i nõun häätegemise-projektin üten lüümä. Ei usu, et kiäki hindäle nii halva nimme taht.

    MTÜ hindä kulu tulõva väega väiku. Seo käüginhoitmisõs lää-i vaia rohkõmb ku kattõ inemist: üts toimõndas as’a sisu kallal, tõnõ olõs täüskotusõga rehnudipidäjä.

    Üts euro kuun joud massa ka pensionäär. Ja mass hää meelega. Selle et üte euro iist ostõdu kalli aparaadi ja muu as’a omma kõigi rahaandjidõ ja projektist ossavõtjidõ uma. Või olla esiki niimuudu, et ostõt tavaar jääs MTÜ ja rahaandjidõ umas, midä nä haigõmajjolõ nii-üldä igäväses aos rahalda rentvä. Ilma võimalusõlda ostõtut asja tagasi võtta ja timä päält ildamba rahha tiini.

    Mis tetä, ku riik ei jovva ja ei taha. Sõs tulõ pensionääril, tüüldäinemise abiraha saajal, haigõkassa kindlustusõlda kiränigupersel nigu ma ja kõigil tõisil inemiisil näüdädä, kuis asja aetas.

    Ajagu sõs mudanäo umma rohoärri ja tekku suuri sõnno, a üte euro andnu vanainemisegi kõrval omma nä lihtsäle üte ilma mõttõlda pasatski.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin