Nummõr' 231
Lehekuu 17. päiv 2011
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võrokõsõ otsõva ütist «mütsü»
  • Uudissõ
     
  • Tii vanast vahtsõnõ!
  •  
  • Ütsiotsõ tekk´ plaadi
  •  
  • Pikäkannun om muusõumitarõ
  • Märgotus
     
  • Inämb umma kiilt kuuli!
  •  
  • Tunnõ sõpra hädän!
  •  
  • Keväjätorm
  • Elo
     
  • Sann palli üten lihaga
  •  
  • Uma keele tsõõr Urvastõn
  •  
  • Kodo-uurmistüü saa tetä eski rändäjäst tarõst
  • Juhtkiri
    Innembi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Tunnõ sõpra hädän!
     
     
    Käsi mõsk kätt, kiä tuud ei tiia. Ma olõ pall’o kõrdo üte sõbra käest voorimassinat lainanu ja ku tä mullõ helist’ ja api pallõl’, sis ma pikält es mõtlõ. Mu kipõ vastussõ pääle hiitü sõbõr õkva är: tultki avitama?! Ma pidi viil üle kõrdama, lubama, et olõ appitulõja. Mehe sõna ei massa inämb midägi, piät viil lubama kah. Vaihõl tahetas leping kah tetä.

    Kõik seo juhtu 1. mahlakuul. Suurõ kolimisõ talos nakas’ pääle kell katõssa ja kraami, midä vidädä, oll’ õigõ pall’o. Kuna meil oll’ voorimassin pikä tagaotsaga ja tuu takan viil külä päält lainat käro, sis saiva kuurma hää ja koliminõ läts’ kipõstõ. Kõik oll’ kontrolli all, õnnõ üte pildiraami klaas läts’ katski ja esitettün akvaariumin saiva kats kalla hukka.

    Ku mi viimätsit kuurmit trääsä vahtsõlõ kotussõlõ sisse veimi, põrksimi kokko eelmiisi üüriliidsiga. Nii muusiän ütlivä nä, et kortõri ahoga tulõ võidõlda, inne ku tulõ ala saat. Ja esiki ku tulõ ala saat, sis tõist tarrõ tä inämb ei lämmistä. Tuujaos ollõv radikas. Nii pall’o sis hääst kortõrist, millel omma väiku kütmise ja elektriarvõ.

    Äkki sattõ üts karvik ussõ taadõ ja ütel’, et tä tahasi torrõ kaia. Ma küsse, et kes tä sääne om. Vastussõs sai, et remondimiis. Miis tiidse kõnõlda, et talvõl külmäs alomadsõ kõrra kortõrin viitoro lahki ja sis es olõ vett tükk aigu ka tõsõ kõrra pääl.

    Et eelmidse üürnigu ka tolgõndiva viil kortõri man, sai näide käest torrõ kotsilõ küstüs. Nä olli õkva targa kõnõlõma, et alomadsõ kõrra pääl ei elä kiäki. Üts kunstnik hoit õnnõ hindä plätserdüisi ja tsehkendüisi sääl. A kütmän tä sääl ei käü, mis tähendäs, et põrmandu omma tõsõ kõrra kortõril kõik aig külmä. Nii pall’o sis väiku küttearvõga kortõrist.

    Samal aol ku ma vandsõ, tull’ viil vällä, et kemmergu kraanikausi kraan om katski. Suurõ via mugu tulliva vällä. Mul oll’ õkva hallõ sõbrast, et tä säändside sulikidõ pääle om trehvänü.

    Koliminõ võtt’ üts katõssa tunni ja tüü aol es süü mi midägi. Lõpus tahtsõ kõtt iks täütmist saia ja päält viimäst tsõõri lätsimigi süvvä otsma. Sõbra naanõ kai ussõ vaihõlt ja ütel’ viil, et ostsõ tublilõ mehele üte kasti «õlunaati» ja tä saa tuud hummõn õdagu lahendama nakada. Ma hõõrdsõ tassakõistõ kässi – kah nigu as’aosalinõ.

    Sis sai selges, et päävä pääle om voorimassin är lagonu. Sõbra lammutusõst saad «hüä» poolõtõsõtuhandõnõ katalüsaator andsõ otsa ja tuuperäst es taha massin inämb edesi liiku.

    Kuikimuudu vidäsimi tä läbi liina «prügüputka» mano ja teimi üte lihasaiaplätsägü (hamburgeri). Sõbõr nakas’ plätsäkide iist masma, a kaardiga es saa tuud tetä ja rahha täl üten es olõ.

    Ma olli egäs juhus uma seibikoti karmanni pistnü ja sai kokko pia kats oirot, a arvõ oll’ päält nellä.

    «Prügüputka» mutt oll’ lihasaiaplätsägü joba ahjo pistnü, a kõrra lämmäs aetut «prükü» saa-i vahtsõst inämb lämmäs aia. Prügikasti tä näid kah es taha visada ja pääle väigokõist tsänklemist teemal «mis mi nüüt teemi, mis mi teemi, ku rahha ei olõ», lugi müüjämutt meile sõna pääle ja andsõ lihasaiaplätsägü puulmuido. Mi tennässimi ja pallõlsimi viil kõrd andis.

    Õdagu pääva pääle tagasi kaiõn tull’ õkva sitamaik suuhtõ. Läät hääst meelest avitama, kannatat tühjä kõttu ja massat tuu iist viil pääle… Nigu ildamba vällä tull’, avitiva sõbra preemiäs saadu õllõkasti är lahenda timä «kõgõ suurõmba abilisõ», kiä kolimist es näeki.

    Nii nigu sõbõr sai petta, sai ma kah. Vot sullõ 1. aprilli!

    Mihailovi Siim, tudõng
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin