Nummõr' 230
Lehekuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kobras «kütt sanna»!
  • Uudissõ
     
  • Oppaja valisi võiduluulõtusõ 80aastadsõst aokiräst
  • Märgotus
     
  • Tsõõriklavva taadõ!
  •  
  • Trolla Liivia: ega ma latsi es kasvada, nimä kasvi esi!
  • Elo
     
  • Kombaini tuumisõ lugu
  •  
  • Nigu tõpra suurfarmin?
  • Juhtkiri
    Kagahii
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Mudso – hää ja otav
      
     
    Ruitlasõ Olavi, mudsoga miis 
      
    Nüüt olõ Tal’nast tagasi ja Võõpson. Näüs, kas talvõni vai perises. Selle et ma ei olõ säänest sorti inemine, kellel juurõ olõssi. Mõnõ meelest om tuu halv, a ma mõtlõ külh, et ega ma määnegi puu ei olõ, kiä keväjä mahla lask nigu Veerpalu, suvõl kohisõs ja sügüse ummi lehtiga kõik maa är tsolk.

    Mis minno nüüt maal sekä, om tuu, et Võõbso-Räpinä vaihõl saa-i trammiga sõita. Tramm om üts tõtõstõ hää as’andus: sõit, kolisõs ja ei haisa bendsini perrä. Tõsõs ei olõ mul ümbretsõõri üttegi kõrralist söögikotust, kon India, Korea vai Hiina süüki saas süvvä. Ilma juurilda inemine taht säändsit asjo, timä om globaalsõ mõtlõmisõga. Juuriga inemisele käü hapupiim ja kama kah.

    Kolmandas ei olõ Räpinän kõrralist kinno. Ei Cinnamooni ei Kokakoolaplaazat. Kuis ti tan elät, ku 3D-kinno kaia ei saa? Ah?

    Seon mõttõn om Räpinä valitsõja Helmi Teet kõvastõ nõrgõmb miis ku Savisaar. Tal’nan oll’ mul lähkül Kristiine keskus, tuu om esi suurõmb ku Räpinä! Keskusõn and paar kõrda nädälin moodunõvvo Fokini Zenja, niisama tege inemiisile meikappi Neigause Vaido. Mis Räpinäl vasta om panda? No ehitedäs keskliina vahtsõt Maximat, väikeist ku pinikuut. Kedä om teil sinnä moodunõvvo andma panda? Ilvesse Aapo? Timä ei tiiä muust ku seto hammõst ja kõllatsist saapanüürest! Ja sääne miis käve presidendi vastavõtul...

    Olõs Savisaar presidendis olnu, sõs olõs elo külh p...n, a Räpinä kerkol olõs Vinnemaalt tellit puhtast kullast kupli!

    Eelä lätsi paadiga järve pääle, Helmi Teet istsõ paadikanali otsa pääl ja õngits’ ahunit. Ütel’, et paar tükkü om käen kah. Katõ tunniga kats ahunat?

    Savisaar ehitäs Tal’nan katõ tunniga kats tiiristi vällä, pand Vabahusõ platsi pääle puuriida pistü, võtt samal aol üte käega mullast kardokit ja tõsõga jaga näid vaesilõ ja tüüldä inemiisile!

    A Teet-poiss, näeti, õnnõ kats ahunat, ja ma usu, et tä sei nä õdagu esi är kah, topsõ suuhtõ, jüräsi kuun luiõga piinüs ja jätse vaesidõ supi leemeldä!

    Ainumanõ asi, mis maal hääd om, om seo, et pää nakkas jälki tüüle. Tal’nan om tuu as’a tüüle saamisõga rassõ. Teedul oll’ kah sääne nägo, et täl kupli all tüütäs, naabrimiis Põnngi tull’ viinaga üle aia, tuu asõmõl, et uulitsat piten ümbre minnä...

    Sõs naksigi mõtlõma, et p..e kõik nuu mõtsapääliinas olõmisõ, puuparlament ja vindläisiga ütine järvepiir! Ainumanõ asi, midä tan maanukan tõisilõ müvvä olõssi, omgi terve mudso man püsümine. Hää otav kaubamärk, ei lää kattõ miljonni, paarist ahunaraisast avitaski.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin