Nummõr' 230
Lehekuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kobras «kütt sanna»!
  • Uudissõ
     
  • Oppaja valisi võiduluulõtusõ 80aastadsõst aokiräst
  • Märgotus
     
  • Tsõõriklavva taadõ!
  •  
  • Trolla Liivia: ega ma latsi es kasvada, nimä kasvi esi!
  • Elo
     
  • Kombaini tuumisõ lugu
  •  
  • Nigu tõpra suurfarmin?
  • Juhtkiri
    Kagahii
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Trolla Liivia: ega ma latsi es kasvada, nimä kasvi esi!
     
    Valpri Liina
        
     
     
    Trolla Liivia arvas, et egäüts timä viiest latsõst om uma väiku «kiiksuga» ja tuu omgi hää. Navitroll ́a edimädse sammu. 
        
    Uma Leht om joba hulk aastit inne imäpäivä mõnõ tunnõdu mehe imä üles otsnu ja timäga tsipa juttu ajanu. Seo aasta valõmi jutukaaslasõs kunstnik Navitroll’a imä Troll’a Liivia (60).

    Liivia kodu om Valgamaal Lüllemäel. Kokku saimi Antslan, kon Liivia oll’ autuga tütrele bussijaama vasta tulnu. Oll’ ülesnõsõmispühhi edimäne pühä. Päävä-helgähüse kargli puiõlatvu piten, inemise ai ummi asju maa pääl. Ja sääl bussi- ja raudtiijaama pargin üte pingikese pääl mi kõnõli. Liiviast hindäst ja latsist. Latsi om täl viis, kõgõ vanõmb poig Heiki (40).

    Navitroll’a kodanigunimi om Heiki Troll’a. Edimäne puul kunstnigunimest on imä kodukülä Navi perrä, tõnõ puul om esä perrä Troll’a. Troll’a om ka esä kodukülä. Võrumaal ei olõ tuu väega harv, ku inemise priinimi ja kodukülä nimi om ütine.

    Liivia kasvi suurõn perren, kon oll’ sammamuudu viis last: kolm velle ja kats sõsard. Parhilla eläse pääle Liivia viil veli, inneskine tunnõt tähetiidläne, parhillanõ filosuuf Kasaku Enn, ni sõsar, Valgjärve raamadukogu juhataja Aigro Ilse, kes om koolioppaja ammõtin olnu 45 aastat.

    «Tuul aol es olõ ei arvutit ega telekat. Latsõ mõtli pall’o esi vällä. Fantaasiat pidi olõma! A ku ütlit, et ikäv om, sis panti tüüle,» kõnõlõs Liivia umast latsõaost.

    Ku Liivia kuuli läts’, oll’ kodukülä väiku algkuul viil olõman. Keskkooli lõpõt’ tä Võrun 1968. aastal. Edimäne tüükotus oll’ Võru autubaasin, kon timäst sai suurõ veomassina juht. Liivialõ tulõ miilde vastlapäiv, kuis tä ijäraasõidun Haanin miihile är tekk’.

    Haanin elli pere kolm aastat. Liivia oll’ koolin spordioppaja ja spordimetoodik, tä läts’ peda-kuuli (TPedI) sporti edesi opma.

    Ku Heiki oll’ viieaastanõ, sündü ütstõsõ takan Jaanus ja Tiia. Liivia naas’ rahvakunstimeistride kuundisõlõ Uku kangast kudama. Ukulõ kudi tä mitu aastat ka pääle tuud, ku elojärega Navi külän tagasi olti.

    «Mul ütskõik, mis tüü – olkõ tuu miihile vai naisilõ mõtõld. Ma vahet ei tii. Olõ katust löönü, rihhä meisterdänü, saapit parandanu... Esä opas’ kõkkõ. Imä kõrvalt sai selges kudaminõ ja umblõminõ, ütesõnaga naisitüü. Ummilõ vanõmbilõ olõ ma lõpmalda tenolik,» ütles Liivia.

    Ku vanõmba iist är kattõ ja talu tühäs jäi, võtt’ Liivia kodutalu pidämise üle. Parhilla om sääl peremiis poig Jaanus. Liivia om pensionäär ja täl tulõ vahel vanaimä tüüd tetä: latsõlatsi hoita.

    Latsõlatsi om üttekokko kümme, kõgõ vanõmb 20 ja kõgõ noorõmb saa katõaastadsõs.

    Navitroll’a edimäne kunstiteos oll’ kolmõrublanõ

    Kõgõ olõmi imä käest teedä tahtnu, määne oll’ parhilla tunnõt poig latsõpõlvõn. Määne oll’ tuul aol kunstnik Navitroll’a?

    «Lats nigu lats iks. Heiki sündü 10. põimukuul 1970 Võro vanan haigõmajan. Kuna tä oll’ mul edimäne, sis sai opatus, et kõkkõ tulõ täpsele ja hoolõga teta. Ütel aol naas’ tä pilte joonistama. Edimäne kunstiteos oll’ väega piinült maahajoonistõt kolmõrublanõ raha. Sis mu veli Enn soovit’, et opku poiss joonistamist mano. Heiki läts’ki graafik Kuksi Viive mano opma. Säält omgi tä päämine kunstiharidus. Tä püüdse külh pääle Kreutzwaldi keskkooli lõpõtamist ülikoolin kävvü, a suuv maailma nätä oll’ suurõmb.»

    Täämbä tuntas Navitroll’at Eestin ja kavvõmbalgi timä ummamuudu pilte perrä. Kunstnik om tsehkendänü tsillokõisi eläjit ja põnõvit maastikkõ ilosidõ pilviga. Tartun sai vanastõ iks sisse astutus Navitroll’a kunstipuuti, kon sildi pääl naarat’ reklaaminägo – pinikene.

    «A ku nii võtta, sis om egä lats mul umaette huvitav. Teedäs ka Agut ja Jaanust, uman tsõõrin kimmäle tõisigi,» arvas Liivia.

    Jaanusõlõ (35) miildüs põldu tetä, timä om imä mäntliperijä talun. Jaanus mäng jalgpalli ja tekk’ är ka jalgpallikohtunigu eksämi.

    Tiia (34) om lõpõtanu Räpinä aianduskoolin maastiguehitüse eriala ja opp nüüt maaülikoolin luudusturismi. Aastit avit’ tä Heikit graafikat trükken.

    Agu (28) om Võru liinatiatri üts tugisambit, a tä tund häste ka sepätüüd.

    Lauri (25) om Timmi Mardi man tüül ja käü maaülikoolin umma erialla – agronoomiat – opman.

    Liivia pand hüväste jätten aokiränigulõ süäme pääle, et timäle omma kõik tä latsõ üttemuudu armsa. «Ega ma näid kasvatanu ei olõ, nimä kasvi esi. Kõgõ rohkõmb vast sai Heikit kasvatõdus, tä oll’ edimäne ja küländ kavva ka ainumanõ. Tüüd, olkõ hainatüü, kardokidõ sortminõ vai muu, teimi ütitselt ja sis saimi kõik jutu är aia. Pätis ja vargas ei olõ latsist ütski saanu,» om imäl hää miil.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin