| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| | | Vana Võromaa om üts ummamuudu paik, a iks mi hindä näko | | Tsõõriklavva taadõ! |
| | | | | | Jeedasõ Piret, üts tsõõriklavva taadõ kutsja | | | | |
Seo kuu 13. pääväl omma kõik härksämbä inemise oodõdu Räpinäle Sillapää lossi üten märgotama, kuis vanal Võromaal kultuurilist kuuntüüd tetä. Egäst vana Võromaa 26 umavalitsusõst võissi iks kiäki paiga pääle tulla ja uma kandi iist hellü tetä.
Mille säänest ütist tsõõriklavva takan istmist ja kõnõlõmist vaia om? Vanal Võromaal om joba 20 aastakka tiidligult umma kiilt ja kultuuri edendet. Olõmi joudnu niikavvõlõ, et võissi kõnõlda, mis om seo ao joosul är tettü ja mändsen tsihin võinu järgmiidsil aastil minnä.
Tsõõriklaudu om inne kah kõrraldõt (seokõrdnõ om joba 11.) ja iks om nii olnu, et ku õigõ inemise omma kokko saanu, sõs omma sündünü hää mõttõ ja otsussõ. Nigu oll’ tuu otsus, et tulõ Uma Pido är tetä.
Ooda põnõvusõga, miä lehekuu tsõõriklavva takan sünnüs. Päiv om pühendet kolmõlõ küsümüsele. Kuis vana Võromaa esimuudu olõk saassi tetä mi egäpääväelo rikkambas? Kas paikkundlik edenemine ni uma keele ja kultuuri hoitminõ omma kats eräle asja vai piässi naid kuun kaema ja kõrraldama? Kuis võro kiil ja kultuur egäpääväelon inämb nätä ja kuulda olõs?
Egäüts saa ka hindä käest küssü, midä timä esi saa är tetä, et võrokõisi kultuur ja ummamuudu olõk vällä paistnu: turismin, kultuurin, haridusõn, ettevõtlusõn... Et meid iks kavvõmbal nätä olõssi ja mi lipp korgõmbal lehvissi!
Ku inemine pidä umast kandist ja ummamuudu olõkist, sõs ma väega soovida tsõõriklavvaliidsi sekkä tulla. Tulla võisi umavalitsuisi inemise, haridus- ja kultuuriinemise, turismitegijä. Hää, ku ettevõtjit kah tulõssi.
Päävä edimädsel poolõl saagi egäüts vällä pakku teema, miä timäle tähtsä om, ja kutsu tõisi ütenkuun tuu üle arotama. Tähtsä teema om tuu, mille vasta inemine tund tegemise himmo ja vastutust. Ku om iks himo midägi är tetä, sõs ma usu külh, et hää as’a nakkasõ sündümä.
Mullõ hindäle tunnus tähtsä välläpaistmisõ teema.
Mu juurõ omma Võromaal, a ma käü pall’o Eestit piten ümbretsõõri ja näe egäsugutsit kotussit. Tulõ märki, kuis hinnäst näüdädä. Väega armsa om Uma Pido, a võrokõsõ võissi egä päiv nätä olla. Näütüses kon omma ettevõtlusõn tuutõ vai teenüsse, miä paiklikku ummamuudu olõkit vällä toova?
Et ma olõ ka haridusinemine, sõs tahtnu arota tuud, kuis koolin mi ilosat kiilt hoita ja edendä.
Vana Võromaa om üts ummamuudu paik, a iks mi hindä näko. Mi võisi kuun kaia, määne nägo parhilla om ja määndses tä võinu saia. Iks ütitsen märgotamisõn sünnüse nuu hää as’a, mis kõigilõ kassu toova.
Jeedasõ Piret om Navi küläst peri täüskasunuidõ koolitaja, üts Minu Eesti mõttõtalgu koolitustoimkunna vidäjä | | | | |
Vana Võromaa muusikidõ kuuntüü
Ku võrokõisi tsõõriklavva kõrraldaja kutsva vana Võromaa tegosampa rahvast kokko märgotama, kuis inämb kultuurilist kuuntüüd tetä, sõs muusigainemise omma tuud joba tennü: tsõõriklavva aos sai valmis ütinõ lasõrtsõõr «Vana Võromaa helü 2011».
Plaat om Võromaa muusigainemiisi visiitkaart – mõtõldu noilõ, kinkal vaia ülekaehust umakeelitsest muusigast ja tahtva seod ummil tegemiisil pruuki. Vana Võromaa muusiga om kirriv – plaadi pääle om kokko kor’at üle tosina pilliluu ja laulu täämbädse ao muusikidõ käest: Ilvesse Aapo, Kalkuna Mari, Tamra Kait, Tartese Heino, ansambli Ummamuudu, Winny Puhh, Sannalise jt.
Plaati saa küssü võrokõisi tsõõriklavva aol Räpinält Sillapää lossist ja muido Võro instituudist.
UL | | | | | | | | | |
|
|
| | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
| | |
|
|
