Nummõr' 229
Mahlakuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Aig vanna vahtsõs tetä
  • Uudissõ
     
  • Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh
  •  
  • Folgipido Moosten
  •  
  • Suurõsärgi-teedüsleht valmis
  • Märgotus
     
  • Ummi tulõ hoita, ka poliitikit
  •  
  • Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!
  • Elo
     
  • Mehe iist var’opaika pakku
  • Juhtkiri
    Innembi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Litsi ja Ligi
      
     
    Ruitlasõ Olavi, lits 
      
    Mätäs nakkas kuivas kiskma ja ma paki tan Tal’nan tassakõistõ asju. Tulõ jälki är Võõpso, tarõ mano minnä.

    Üteldä, et ma lää kodo, olõ-i õigõ, kodo minnä om viil varra. Vanaesä ütel’, et kodo om sääl, kohe ütskõrd jala iin viiäs.

    Et kevväi käen, tuus ei olõ määnestki tsiapõrna ega kadonu Zelnini atribuuti vaia. Tal’na inemine lätt vällä ja kaes uulidsa veerest pinisita päält – ku tuu asi om vällä tulnu, om kimmäs märk, et puiõl omma mahla juuskma naanu ja egä viimäne ku üts lõunahe linnanu tsirk uma mol’o jälki siiäpoolõ käändnü.

    Tal’nan om inemisel mõnõn mõttõn lihtsämb toimõ saia ku Võõpson, selle et Etkär om tan inemiisile kõvva inemiseõiguisi andnu.

    Ütspäiv trehvsi Internetin jututsõõri lugõma, kon huur ja timä kundõ olli tüllü püürdnü ja ütstõist sõimssi.

    Miis pahand’, et timä ost’ teenüst, a teenüssepakja oll’ hinnäst Internetin kümme aastat noorõmba pildiga reklaamnu. Oll’ periselt vällävinünü kõtu ja kõhna kundiga krobask olnu.

    Miis oll’ naist tahtnu ja pahand’, ku tegemine tett, et täl tull’ naasõ asõmõl lõpus lehmä iist massa.

    A huur oll’ teenüsse maahategemisele pääle trehvänü ja ähvärd’ miist võlssmisõ iist tarbijakaitsõammõtilõ kaivada. Vott kon omma inemiisil õigusõ! Seost päälenakkamisõst saava tõsõ hoora kah julgust. Võõpso uma ja Vahtsõliina,Võro ja Varstu uma. Kõik. Mullõ jäi õnnõ segätses, et periselt oll’ jo miis ostja ja huur müüjä, et kas sõs tarbijakaitsõammõt kaits müüjät kah? Selle et müüjäkaitsõammõtit olõ-i tan riigin joht.

    Ilda aigu ütel’ Luigasõ Inara riigikogo infotunnin, et üten euroga käü Eestin tõõlinõ hinnaralli. «Hindu nõsõminõ tapp meid egäl puul, kohe mi kaemi,» ütel’ tä ja uursõ ministriherrä Ligi käest, ku pall’o om euro pääle üleminek hindu periselt mõotanu.

    Ligi ütel’, et euro mõo hindu nõsõmisõlõ om õnnõ 0,1–0,3 protsõnti ja timä maailma tuu asi kuigimuudu ei mõoda.

    No ma mõtlõ, et tegeligult om riigin ütsvõrrasust rohkõmbki ku ülearvo.

    Ligil om uma maailm, sääl eläs peotäüs timä kambajõmmõ. Kõik mi ülejäänü olõmi Ligi maailma ja tarbijakaitsõammõdi kotussõ päält kaiõn kõhna kundiga hoora, kellele egä päiv taadõ käänetäs ja sis nuristas kehvä vällänägemise peräst kah viil...

    A mis tetä, toda ma ei tiiä. Pinisitt ei näüdä! Nuu tiidläse, kiä mitmit tuhandit aastit vanno dinosaurusõjunnõ uurva, et teedä saia, kuimuudu ja midä saurusõ sei, piässi kõrras Ligi kangi mikroskoobi ala pandma.

    Sitta nuist välläkoolnuist dinosauruisist ja mu hindä söögikorvist kah, a ma tahas teedä, kuis euro sändside tüüpe ilman tüütäs...
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin