Nummõr' 229
Mahlakuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Aig vanna vahtsõs tetä
  • Uudissõ
     
  • Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh
  •  
  • Folgipido Moosten
  •  
  • Suurõsärgi-teedüsleht valmis
  • Märgotus
     
  • Ummi tulõ hoita, ka poliitikit
  •  
  • Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!
  • Elo
     
  • Mehe iist var’opaika pakku
  • Juhtkiri
    Innembi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh
     
    Nutovi Mirjam
      
     
    Uibu Endel pruuk Vinne rohtõ almageeli ja trihhopooli. 
      
    Võromaal peetäs Vinnemaalt tuuduist rohtõst õks viil luku: neo omma odavamba ja inemiisi meelest tegüsämbä ku nuu roho, midä Eestih müvväs.

    «Täämbä hummogu võti ma Ibumetin-600, midä Eestih müvväs retseptiga,» ütel’ Vahtsõliina asundusõ külävanõmb Kulešasi Milvi (55). «Tuu umõhtõ piäsi mõoma, a ma tunnõ-i tuud! Jalg nakas’ õks haltama.» Milvi käve ilda aigu jalalõikusõl ja piät aig-aolt määndsitki haluvõtjit pruukma, et haigõ jalg olla lasõs.

    Vererõhuga ollõv täl kah hädä, a Eesti vererõhurohtõ saa-i tä võtta: noidõga nakkas pää haltama. «Kõgõ inämb tarvida õks tsitramooni,» selet’ Milvi. «Tuu mõos mullõ nii häste: alandas vererõhku ja võtt päähalu kah är. Eestih om külh õgasugutsiid rohtõ, a tsitramoon om õks kõgõ parõmb!»

    Kulešasi Milvi tiid, et timä kandi inemise pruukva ülepää pall’o Vinne rohtõ. Mitmõ ommaki lasknu täl Vinnemaalt rohtõ tuvva, selle et täl om viisa olõmah. Üteh leedukast mehega käävä nä õks aig-aolt tõõsõl puul piiri. Ku vaia om, toova ka rohtõ, näütüses keeletüide rohtõ nimekirjä pantut korvalooli, miä om esieränis hüä süämele.

    Naasõ jutust tulõ vällä inemiisi kats päämist arvamist, minkperäst Vinne roho ollõv üle kõgõ: neo ollõv tükü maad odavamba ja tõsõs ollõv näide mõjo pall’o parõmb.

    Tripõrirohoga palanigu vasta

    Milviga samma miilt om Uibu Endel (50), kinkal om elokotus nii Rõugõh ku Vahtsõliinah. Tä lask hindäle mõnõl hääl sõbral Vinnemaalt rohtõ tuvva. Küsümise pääle, määndsit rohtõ miis sõs tarvitas, otsõ valgõn Þigulin istva Endel vällä kats karpi: üte pääl om kirän Almagel ja tõõsõ pääl Trihopol.

    «Almageel om väega hää sõs, ku seeh omma maohaava vai kõrbaja,» ütel’ Endel. «Mullõ soovit’ tohtri almageeli asõmõl iurorohtõ kah, a neo es avida sukugi.» Miis lei käega ja ütel’, et euroroho tei as’a hoobis hullõmbas.

    Trihhopool om Endli jutu perrä tripõriroht – tuud hätä täl muidogi man ei olõ, sellet’ miis kipõlt mano. «Tripõrirohi om ainumanõ, miä palanigu vasta avitas,» ütel’ tä. «Ütski tõõnõ iurorohi võta-i hambapalanikku nii häste är ku trihhopool.»

    Uibu Endli teedä oll’ taad rohto vanastõ Eestih kah saia. «A sõs tull’ iuroliidu okupant ja kiilse är!» selet’ miis pahatsõlõ. «Iuro-okupant taht meile umma sitta müvvä ja viil maru kallilt!»

    Tä hinnas’, et Vinne rohtõga saa hinnäst pall’o odvampa terves tohtõrda: almageel masvat Vinne rahan õnnõ sada ruublit ja trihhopoolgi om otav.

    Uibu Endel ütel’, et täl om jalah tromb, tuuperäst saa-i tä viina juvva. Kül kitt’ miis, et tä võtt hää meelega õukat. A taa kraam, mis Eestih müvväs, ollõv kah «määnegi iurotsolk», mitte õuka. «Eeder piäsi jo maru häste palama, a taad tsolki vissi ma tulidsõ pliidiravva pääle ja vot tä sõs mõtõl’ sääl, kas lätt palama vai lää-i!» kõnõl’ Uibu Endel umast kvaliteedikontrollist. «Mõni partii, midä siin müvväs, om normaalnõ, a mõni sääne, et ku punni maaha võtat, sõs haisas nigu tõbras vai süütevedeligu perrä ja juvva taad kannata-i!» võtt’ miis uma jutu kokko.

    Pall’o om võlsskaupa

    Vahtsõliina asundusõ avahuuldustüütäjä Ziugandi Külli ütel’, et mitu timä hoolõalost olli varramba kõva Vinne rohtõ tarvitaja ja pruuknu näid hää meelega parhillaki, ku näid saia olõs. A ku sul olõ-i tutvat, kiä Vinnemaalt rohtõ toosi, tulõ leppü Eesti ummiga.

    Kulešasi Milvi märkse, et timä om kah päält jalalõikust Eesti rohtõ pääle üle lännü, selle et olõ-i olnu võimalust Vinnemaal kävvü.

    Lõpus muutu Milvi tõsitsõs ja pand’ kõigilõ süäme pääle: «Ma kae pall’o Vinne televisiooni ja tiiä, et Vinne rohtõga piät väega ette kaema. Või-i osta näid ütskõik määndsest apteegist vai õga turu päält. Väega piät tiidmä, kost ostat, selle et sääl om õks otsalda pall’o võlsskaupa kah!»
     
    Mille Vinne rohtõ apteegist saa-i?

    Roho müümislua saamisõs tulõ roho tuutjal är näüdädä, et roht om hää, teküs ja ku timmä õigust tarvita, sis oholda. Ku neo nõudmisõ omma kõrran, olõ-i vaiht, määndsest riigist roht peri om. Ku olõ-i teedä, kost roht peri om, sis om tuu tarvitaminõ ohtlik: olõ-i teedä, kuis roht om tett ja kon timmä om hoitu, kas seen om õigõ ports mõoainõt vai om tuu võlsskaup. Retseptirohtõ tohe-i kimmähe uma käe pääl pruuki.

    PLAKSO MARGIT, Ravimiammõdi rohtõ osakunna juhataja kotussõtäütja
     
      
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin