Nummõr' 228
Mahlakuu 5. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Eläjämäng Võrol
  • Uudissõ
     
  • Miä saa lumõ all kokko sadanuist huunist?
  •  
  • Paku vällä Hurda-preemiä saaja!
  •  
  • Savvusannapäiv Karilatsin
  •  
  • Perimüse-preemiä Parksepä latsiaialõ
  • Märgotus
     
  • Rüäjüväserbätüs vahtsõst avvu sisse!
  • Elo
     
  • Nugissõ-kuning Tiksi Ott
  •  
  • Näütemängopäiv tõi kokko hulga latsi
  •  
  • Uma kiil maatiatripääväl
  •   
    Juhtkiri
    Aholämmi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Telekas – elo häötäjä
     
      
     
    Ruitlasõ Olavi, ettekuulutaja 
      
    Maailma üts tunnõtumb ettekuulutaja, pümme selgelenägijä Baba Vanga kuulut’, et pääle 2011. aastakka ründäse muslimi keemiäga euruuplaisi ja 2016. aastas om Euruupa söödümaa, kon olõ-i määnestki ello.

    Baba Vanga ettekuulutus omgi joba täüde lännü. Õdagumaa om läbi, miihi tervüs om söögilisandidõ ja kodokeemiäga persele pantu ja nä ei jõvva inämb latsi tetä. Euruupa naanõ pruuk ummi nissõ hoobis reklaamiturul mõsupulbri ja alkoholi müümises.

    Arvatas, et ütes maailmalõpu põhjussõs või olla tuumaenergiä. Tuu või niimuudu olla, a pall’o hullõmb häötüsmassin tetti tuumapommist tükk maad varramba, 1885. aastagal, ku Saksa üliopilasõ Paul Gottlieb Nipkowi edimäne elektromehaanilinõ televiisor ammõtligult patendi sai.

    Täämbädses pääväs om telekas euruuplasõ ja ameeriklasõ ajo pehmes kiitnü.

    Üleilmalinõ aoviidüs om liha inemiisi luiõ päält är kuivatanu, kihälidsest aoviitmisest vaimlidsõ tennü ja vastapiten – vaimlidsõst aoviitmisest kihälidse.

    Halv om tuu, et telekas es jää õnnõ euruuplaisi ja ameeriklaisi kätte. Toda vaht no ütteviisi nii kristlanõ, muslimiradikaal ku krišnaiit. A ku euruuplanõ ja taliban kuun telekat vahtva, nägevä nä uma kultuurilidsõ tagapõh’a peräst ütte-samma filmi veidükese esimuudu.

    Ahvilõ es pidänü televiisoriekraan lubat olõma. Tälle võit kõgõ rohkõmb puu otsast allasadavat puuvillä näüdädä, timä elotundminõ ei olõ viil kunstil ja periselol vaiht tegemä harinu (ma kai tuu iks perrä, nigu aokiränik tegemä piät – käve kolmõ kuu iist eläjäaian!).

    Ma mälehtä Vinne sõaväest usbekke armaadat. Näil om iraaklaisiga ütine lõunapiir, nii et või arvada, et rahvusõ omma kah suurõst luust ütesugudsõ.

    Novot, usbekk oll’ sääne miis, kiä es piä sõnna, varast’, oll’ silmä all hää ja sälä takast virot’ sullõ är... Usbeki pessi mitmõkõistõ ütte õnnõtut... Paar näko omma seenimaani silmi iin...

    No ei olõki muud tetä ku näile tõtõelo kotusõ pääle kätte viiä ja Gadaffidõlõ ja Talibannõlõ munnõ piten anda.

    Inemiseõiguslasõ joba torisõsõ, a mul om hää miil. Nii kavva tulõ pommita, ku viimäne ku üts televiisoriekraan sääl purus om. Õkvalt tuli pääle ja ei määndsitki läbikõnõlamiisi. Las ikva nigu latsõ, ku multiga aigu telekas kinni pandas!


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin