Nummõr' 228
Mahlakuu 5. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Eläjämäng Võrol
  • Uudissõ
     
  • Miä saa lumõ all kokko sadanuist huunist?
  •  
  • Paku vällä Hurda-preemiä saaja!
  •  
  • Savvusannapäiv Karilatsin
  •  
  • Perimüse-preemiä Parksepä latsiaialõ
  • Märgotus
     
  • Rüäjüväserbätüs vahtsõst avvu sisse!
  • Elo
     
  • Nugissõ-kuning Tiksi Ott
  •  
  • Näütemängopäiv tõi kokko hulga latsi
  •  
  • Uma kiil maatiatripääväl
  •   
    Juhtkiri
    Aholämmi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Nugissõ-kuning Tiksi Ott
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
      
     
    Tiksi Ott uma nugissõajaja pini ja pilditegemise aos lainatu nugissõ topissõga (üten oravaga): esi püütü nugissõ omma kõik är niludu ja rahas tettü 
      
    Kuis saia nugissõpüüdmise meistris – Rõugõ-lähküdse Savioru külä miis Tiksi Ott (71) tiid, et tuus lätt vaia eläjäkese hingeelo tundmist ja hääd pinni.

    «Nukis um kõõ kallimb kah, edimädse sordi nahk um 27 eurot!» kitt elon mitusada nugist püüdnü Tiksi Ott ja kraam jutu kinnütüses vällä jahimiihi aokirä.

    «Rebäsenaha iist saa õnnõ 12 eurot, kähripini om mõõdu perrä, ku pikkust vällä ei anna, om katõssa eurot õnnõ! Tuuperäst püvvä nugist, tõisi tasu-i püüdä!»

    Rekordpall’o nugissit – 45 – sai tä kätte viie aasta tagotsõl aol. «Poig käü Valka tüüle Kimmeli Peebuga, näkk’, et üts nukis oll’ ala aetu Mõnistõ-Saru vaihõl, ma nilgsõ tuu kah är, tuu oll’ sõs neläkümne kuvvõs,» seletäs Ott.

    Viitinä jahtkund valõ sis rekordimehe aasta jahimehes kah ja kinkse Otilõ tuul puhul uhkõn nahktupin tuutsi.

    Viitinä jahiseldsi esimiis Kimmeli Peep arvas, et Ott om üts Võromaa kangõmbit nugissõpüüdjit külh. No mõnõ noorõmba jahimehe tüküse siski vanameistri kundsõ pääle astma (nugissõnaha hää hinna peräst), a väega kergele nugissõpüüdmise meistris saa-i. «Nugissõpüüdmine olõ-i sääne, et mõtsa ja nukis maaha,» seletäs Peep. «Nugissõ hingeellu ja üllenpidämist piät tundma ja tuu Otilõ passis.»

    Kimmeli Peebul om meelen lugu, kuis üts nuur jahimiis tahtsõ nugissõpüüdmist pruuvi. Mõtliva, et läävä sõs Otiga üten. Ott võtsõ ettevõtmist tävve pühendümisega. Pümmen, viie-kuvvõ aigu hummogu kai patareiga mõtsan nugissõ jäle är. Ku Peep ja nuur jahimiis mõtsa jõudsõva, oll’ nukis Oti iist hinnäst langi pääl ossavaalu ala är käknü.

    «No vaal om 50 miitret pikk, kost sa tiiät, kon nukis sääl all om!» seletäs Peep. Kopsiti sis tuud vaalu, a ei midägi. Sis kor’as’ Ott kõotohko ja naas’ tuud palotama, ai tossu vaalu ala, et nukist vällä suidsuta. Aig mugu läts’, kellä katõ aigu päivä oll’ jahimiihil joba väega viländ ja kõtt väega tühi. Ku lõunalt tagasi jõudsõva, sõs oll’ Otil joba vaalu seen kolm kotust tossaman.

    Ott pandsõ noorõ jahimehe vaalu otsa pasma – Ott oll’ kimmäs, et nukis tulõ säält vällä. Tull’gi peräkõrd, a nuur jahimiis lasksõ muidoki müüdä. Pandsõva sis kolmõkõistõ – Ott, nuurmiis ja pini – nugissõ takan mõtsa, õdagu pümmega saiva lõpus kätte. «No märke esi, kas 27 eurot tasus säänest vaiva?» küsüs Kimmeli Peep lõpõtusõs noidõ käest, kiä omma seo jutu lugõmisõ aigu 45 nugist 27ga korrutanu ja joba kadõhust tundma naanu.

    Ku pall’o nugissõ kättesaaminõ muido aigu võtt? «Mõnikõrd olõ üte pääväga kolm nukist saanu,» ütles Ott. «Kats olõ mitu kõrd saanu, suurõmbaltjaolt olõ üte saanu, ja mõnikõrd saa-i üttegi!».

    Ott kõnõlõs, et sügüse, ku viil pal’as maa om, sõs lätt tä uma laikapini Kudiga mõtsa jalotama. Ku pini haukma nakkas, sõs Ott lätt helü pääle kaema, et kas om nugist vai ei. «Mul um pini sääne, tuu tund är, ku nukis oravapesän maka,» seletäs tä. «Nakkas haukma puu all, sis kolgi malgaga, nukis tulõ vällä ja nakkas puid piten edesi minemä, sis saa är laskõ!».

    Ku pini trehväs maa pääl kõndja nugissõ pääle, sis aja tä tuu puu otsa ja hauk all.

    Kimmeli Peep kõnõlõs, et kuigi Ott pidä nugissidõ pääle kõvva jahti, tulõ-i näist iks puudust. Ott ütles tuudsamma – tuu Läti piiri viirne kant õkvalt nigu passis nugissidõ siginemises.

    A nugissit om küländ muialgi. «Lehen kirutõdi, et häötäs tarrõ viisi mehiläidsi Pärnumaal ja Põlvamaal! Taa taht mett kah, um mii pääle maias nigu karugi,» kraam Ott jälki jutu kinnütüses aolehe vällä.

    A kedä Otil koskilt vällä kraami ei olõ, om nukis esi. Et nugissõjahi huuaig om 1. märdikuust nikani ku radokuu lõpuni, sis omma kõik seo huuao nugissõ Otil är niludu ja är müüdü. Et nukis ja Ott üte pildi pääle saia, tulõ nukis lainus küssü.

    Nugissõnahku ost Võromaal kokko jahimiihi seldsi juht Kivistigu Mati. Timä jutu perrä viiäs nugissõnaha edesi Euruupalõ. Kivistigu teedä pruugitäs noid sooblinaha perrätegemises: nugissõnaha värmitäs sooblikarva ja tetäs kaskas.

    Noist saa sis «vaesõ mehe» sooblikask.

    Tiksi Ott püvvä-i õnnõ nugissit, tä om ka muido kõva jahimiis. Kimmeli Peep ütles, et Otiga om hää kimmäs jahin kävvü: «Ku Ott ütles, et tuu om tuu eläjä jälg, sis iks om kah ja ku ütles, et vot seod tiid pite elläi tulõ, sis tulõ kah!» kitt tä.

    Joba Oti esä oll’ kõva jahimiis ja jahimehe veri lätt edesi kah: Oti poig ja pojapoig omma kah jahihuvilidsõ. Oti sõsar Asta (61) kõnõlõs, et Ott om viil sääne miis, et hiil mõtsa piten pall’idõ jalguga nigu õigõ indiaanlanõ, eski sügüse ilda. Luudus praavitas Oti tervüst, midä tsurk ülearvo suur napsivõtminõ: Otil ei ollõv midägi vika päält tsipakõsõ ülekaalu (naanõ tege täl ülearvo häste süvvä!)


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin