Nummõr' 67
Jaanuarikuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Paradiisisaarõst sai põrgu
  •  
  • Umma koolivaheaos
  •  
  • Preemiä mulkõ lugõmikulõ
  •  
  • Maanaasõ – hää ettevõtja
  • Elo
     
  • Tuvike haard nal'al sarvist
  • Märgotus
     
  • Laulõst ja latsist
  •  
  • Glaseri Maaja: häid oppajit iks om!
  • Kirä
    Küsitlüs
    Perämäne külg
     
     
    Glaseri Maaja: häid oppajit iks om!
       
     Mehikuurma juuriga Orava kooli vinne ja võro keele ja muusigaoppaja, katõ latsõ imä Glaseri Maaja (37) oll' üts' kolmõst, kiä sai timahava Kuul'meistri Lauri preemiä. Tuud preemiät andas päämidselt «missioonitundõ ja positiivsõ ellosuhtumisõ iist.»

    Miä tähendäs oppaja puhul missioonitunnõ ja positiivne ellosuhtuminõ?

    Glaseri Maajalõ om kõgõ tähtsämb tüütegemise rõõm, ekä senti tä takan ei aja. Olõ pall'osid asjo tennü ja olõ-i nii väega tuud senti takan ajanu. Mino jaost ei olõ tähtsä raha. Olõ iks puul'päävä-pühäpäävä uma perre mant är lännü ja folklooriringiga suuril pidopäivil käünü. Mi piät jo iks är näütämä, midä mi mõistami!
     
    Kas häid oppajit om pall'o?
     
    Ma külh lövvä, et om. Õnnõ oppaja tüüd iks ei tunnustõda väega pall'o. Aig om põrõhõlla sääne, et pall'o ei piä koolin inämb vasta. Noorõ kuuli nii väega tulla ei taha: nõudmiisi om pall'o ja palk om väiku.
     
    Kuis maakooli oppajil tasõ om?
     
    Liinakooli oppaja iks ütlese: ti olõti sääl põhikoolioppaja, mi olõ iks gümnaasiumioppaja ja tiiämi rohkõmb. A ku kaema nakkat, sis mõistva maakooli oppaja umma ainõt niisama häste. A mi ei tükü hinnäst nii väega näütämä.

    Mu käest küsti kah joba, et kas sa Rüütli Ingridiga iks kõnõlit sääl vastavõtul? A mis ma iks trügi kõnõlõma!
     
    Mille olõti Oravalõ jäänü?
     
    Tiiäki-i. Opõ Tal'nan ja tei Oraval tüüd. Muialõ ku Oravalõ es olõ sis oppajat vaia. Oraval om väega hää olla. Olõ tan opanu joba 18 aastakka.

    Tal'nahe külh minnä ei taha, Tarto om viil sääne kotus, kos võissi midägi tetä, a ellä külh mitte.

    Oraval elä ämmä-äiä majan. Meil om väega illos luudus ja koolin omma väega hää latsõ.
     
    Kas Oraval peedäs umast kultuurist luku?
     
    Meil om neli rahvatandsurühmä, rahvakultuuri selts', naisrühm, segärühm... Nüüd tetti... kuis tuud peenembält üteldä... iäkide rühm kah!

    Om iks luku peet, tulõ rohkõmb kõnõlda, et vot täämbä om sääne päiv, midä tuul pääväl tetäs ja midägi iks tiit kah koolin. Sis pandva inemise taad asja rohkõmb tähele
     
    Kas latsõ tahtva võro kiilt oppi?
     
    Tahtva iks, a pall'o ei kõnõlõ koton võro kiilt ja taa tege as'a rassõmbas. Mõnõ kõnõlõsõ, a nuu taha-i jäl oppi, omma esiki joba targa.
     
    Miä om võro keele oppamisõ man rassõ?
     
    Opada om rassõ – mõista-i esi väega häste taad kõgõ puhtambat võro kiilt! Selle, et uman kodokandin segäsi ka tarto kiil' ja vindläse elli kah tansaman. Siin kõnõlõs aga ämm väega häste ja miis' kah.

    Latsivanõmba mõistva kah võro kiilt, a millegiperäst kõnõlõsõ latsiga eesti kiilt. Mu meelest om aga just häste äge, ku lats' mõist iks võro kiilt kah.
     
    Kohe Orava latsõ inämbüisi edesi op'ma läävä?
     
    Läävä iks Võrolõ gümnaasiummi. Parkseppä om pall'o latsi lännü. Tartohe kah, a Põlvahe veidü.

    Mõnõ omma löüdnü, et olõki-i vaia edesi oppi, a Oraval olõ-i näil suurt midägi tetä. Vanõmba toetasõ näid ja olõ-i käsk'nü hindil tüüd tetä. Et las omma.
     
    Kas neo, kiä omma lännü edesi op'ma, tahtva umma kodokanti tagasi tulla?
     
    Veid'okõnõ om iks tagasi tulnu kah. Vas't nakkas nüüd minemä taa maaelo, a põrõhõlla olõ-i tan pall'o midägi tetä. A meil om väega illos kotus, nii külh saassi, et tulõssi vanõmbidõ kodo elämä ja nakassi autoga Põlvahe vai Võrolõ tüüle käümä.
     
    Midä saassi riik' maaelo tugõmisõs tetä?
     
    No tii iks kõrda! Põlvahe om meil nüüd hää tii, a väega halv ühendüs. A olõs Võrolõ tii hää, mis taa sis sõita olnu – tüüle puul' tunni!

    Perril olõssi Oraval hää ellä: meil om hää latsiaid ja koolimaja om viimädse pääl. Oppaja omma kah arvosaaja.
     
    Kas hindäle jakkus tüüd?
     
    Mul om hindäle nii pall'o asjo habitu, et olõ tsipakõnõ joba väsünü. A iks avitat, ku vaia om ja appi kutsutas!
     
    Midä plaanit Kuul'meistri Lauri preemiäraha, 10 000 krooniga tetä?
     
    Sugulaisilõ sai kõigilõ joulukingitüse tettüs. Mis sääl iks, autot ei saa tuu raha iist osta.
     
    Küsse Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    «Siin oll' pini!»

    Kunstnik Navitroll'a ikk takan ravvast pinni, miä päti tält är varasti (SLÕL)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!