| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| | | Aholämmi: Vana muusiga seto nuuri plaadi pääl |
Pia neli aastakka vana Verska nuuri punt Trallikud om mitmõl puul lavalaudu pääl inemiisi ja ka minnu tandsu vihtma pandnu.
Tandsulinõ om ka edimäne plaat, minkal määnestki eräle nimme olõ-i. Õnnõ kiiks om man ja tuu kiiks om juhendaja Priksi Kristjani nõnaga. Plaadi lukõl om jälki pillioppajidõ hand man.
Trallikin tõmbas karmoškat Ämariku Evelin, viiulit mäng Kadarpiku Gloria, väikeisi kandlit mängvä Kirikmäe Ruti ja Küti Daniel. Pessüpilli (löökpillid) omma Hüdse Sandri käen. Elektrit Trallikil vaia ei olõ, näide muusiga kõlas ilma ja tuu kõlapilt kandus edesi ka plaadi päält.
Tan kagunukan om veidü nuuri perimüsmuusigapuntõ ja viil veidemb noid, kinkal lasõrtsõõr karmanin.
Setomaa om hindä manu meelütänü perimüsmuusigaoppajit, kinkal hää «bändisuun» seen, ja teno toolõ paistus seto muusiga ka umast kodupaigast välläpoolõ. Ka noidõ pääle, kiä seto laulu kullõlda ei taha vai Setomaalõ ei jõvva. Võtami näütüses ansambli Zetod, kiä alustiva Trallikidõga üttemuudu Verska muusigakooli ansambliklassin Priksi Kristjani nõvvuga.
Trallikud omma plaadi pääle kor’anu tandsuhitte, mink perrä viil veidemb ku sada aastakka tagasi tandsu uhõti. Lisas om sääl paar laululuku, minkast õnnõ sõna ja jupikõnõ viit om alalõ jätet. Ku ausalõ kõnõlda, ommaki nuu alalõolnu viis ja sõna võetu ni vahtsõt ellu elämä pantu, vahtsõnõ kasuk sälgä ummõldu.
Hää miil om mul, võrokõsõl, et üts Võromaa lugu om kah plaadi pääle saanu. Tuu om «Imelik maja» Kanepi kihlkunnast, miä oll’ minevä aasta rahvamuusiga tüütlüisi festivali Moisekatsi Elohelü kohustusligus laulus. Joba sis võitsõ seo lugu mu ja kullõjidõ süäme kah. Trallikud saiva päältkaejidõ lemmikus ni katõ suurõ folklooripidu, Villändi ja Võru folkloorifestivaali eräpreemiä. Seto noorõ omma «Imeligu maja» nii «är käändnü», et seo perrä saa kargust karada ja inämbüs inemiisi joht arvu ei saa, mis lugu seo sääne om.
Plaadi pääl om ka üte bändi liikmõ hindä kirotõt umanimeline lugu «Ruti labajalg». Ku labajalga vanal aol õnnõ Lääne-Eestin tandsiti, sõs täämbädses pääväs om seo joba üle Eestimaa tunnõt tands. Arvada kirotõdas tulõvigun Ruti labajala kotsilõ «Seto traditsionaal». Nii hää lugu lätt rahva sisse ja autor unõhtõdas är. Nii om juhtunu esiki kuulsa autori «Ukuaru valsiga».
Muusiga ja muusigu arõnõsõ, edimäne verstäpost om kimmäs ja nakkami tõist plaati uutma.
Laube Kadri
| | |
|
|
| | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
| | |
|
|
