| | | Rahvalaulõn naisi ei kitetä! | | |
Et seo Uma Leht om välän õkvalt naisipääväl, sõs sai kaetus, määrtsit rahvalaulõ naisist om tettü. Laulõ om (abielo)naisi kotsilõ pall’o, õnnõ suurõmb jago näist ei kitä naisi, a kaibas naisi pääle!
Olõ-i perüs selge, mille naisi kitmise laulõ olõ-i; või arvada, et vanast es peetä ilosas kohegi minnä umma naist kitmä. Või-olla arvati, et naane piät olõma hää esihindäst mõista, tuu es olõ kitmist väärt.
Võrokõsõ jaos om kõgõ tähtsämb naane olnu imä. Timä oll’ ka mõõdupuu tõisi naisi hindamisõ jaos.
Särne jupp ütest laalust. Tallõ om kor’anu Härmsi Mihkli, Hurda Jakobi sugulanõ Vanastküläst, a laulja oll’ peri Räpinä kihlkunnast.
Põlva khk, Vana-Koiola v, Vanakülä, M. Härms (u. 1870)
Ilokas oll’ mino emä,
nal’akas oll’ naan’e tarka,
ilo isk’e meeste poolõ,
laulu laul’e latsõ poolõ,
üle tä käve kärbilise,
üle rops’e rohilisõ,
üle pill’e pistülise.
Läbi tä läts’e kolmõ hulga,
läbi meeste, läbi naistõ,
läbi tükk’e tütrikäst,
läbi poisasta poeti,
läbi lahk’e latsikõisist,
es tii’ hätä häelmile,
es tii’ vika visnapuilõ.
Tuu «üle tä käve kärbilise, üle rops’e rohilisõ, üle pill’e pistülise» nigunii muud ei tähendä, ku et «läts’ läbi pakso ja vedelä», a kas tuust seo ilma aigo arvo saias...
Kalla Urmas, rahvaperimüse otsja
| | |
|
Pääleht
