Nummõr' 226
Urbõkuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võromaal pudropäiv
  • Uudissõ
     
  • Umma kiilt saa nätä pia 100 pildi pääl
  •  
  • Raamat Eesti pühhist kotussist
  •  
  • Luulõvõistlus latsilõ ja nuurilõ
  •  
  • Nõu palkmaja kõrdategemises
  •  
  • «Esä» jäi kiili õdakul silmä
  • Märgotus
     
  • Egan talun uma taar, egan nukan uma kiil
  •  
  • Valija: tiiä-i, kas tuu teos kah tetäs, midä lubatas?
  • Elo
     
  • Mälehtüse muusõumin
  •  
  • Esieräliidsi asjo villast: mähkmepüksü
  • Juhtkiri: Lubahuisi täütmist tulõ pääle passi
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Aholämmi
    Naisipäev
     
    Lõunaeesti kogomik: kaas kõllanõ, sisu kullanõ
     
      
     
      
    Minevä aastaga lõpul sai Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keskus kümme aastat vanas.

    Tuul puhul vällä tulnu aastaraamat nr IX–X om peris kõrralik tükk, kon ilmunu ülekaetusõ kümne vai ütsä aastaga tegemisist omma hää kotusõ asju perräkaemisõs.

    Arheoloog Valgu Heiki om üten Johansoni Kristiina ja Tvauri Andressega kirotanu põh’aligu ülekaetusõ välläkaibmiist Lõuna-Eestin aastil 2002–2010.

    Säält tulõ vällä, et esieränis häste om vaihõpääl uurit Setomaad, a niisamatõ Tartu ja Vill’andi liina. Viimätsit om pidänü uurma joba tuuperäst, et liinun om ehitämise ja torrõ pandmisõga nigunii hulga maad är liigutõt ja vana-aoliidsi asju vällä kaivõt.

    Kiviaolidsõ inemise jälgi om lövvet nüüt ka korgõ maa päält, jõkist ja suurist järvist kavvõdan. Tulõ vällä, et kiviao inemine sai toimõ ka väiku järve veeren, ku luudus oll’ ümbretsõõri mitmõsugumanõ ja süvvä sai nii viist ku mõtsast.

    Liinamäki uurmisõst om vällä tulnu, et liinamäe omma joba inne 13. aastasata ja sakslaisi tulõmist maha jätetü. Mahajätmisest arvatas, et vindläse olli seo kandi joba inne saksu küländ kut’us tennü.

    Huvitavalt om mõnõ liinamäe pääl tegutsõt hoobis 13. aastasaa tõsõl poolõl. Hinnäst om vainlasõ vasta kaidsõt sõs, ku Läti Henriku perrä kõik Liivimaa joba ristit ja rahulik pidänü olõma.

    Keeleuurmisõ ülekaetusõ om kirotanu Pajusalu Karl. Tä tuu vällä, et uurit om näütüses kotussõnimmi ja võro keele muutumist vai ärkaomist viimädse paarikümne aasta joosul.

    Kaidsõt om viis doktoritüüd võro keele teema pääle. Tetäs eesti-võro ja mulgi-eesti sõnaraamatit, a võro keele sõnavara akadeemilist uurmist om olnu küländ veidü.

    Vanõmba keeleaoluu uurja Kallio Petri Helsingin om võtnu saisukotussõ, et vanavõro ja tõsõ täämbädses kaonu sisemaa keelepruugi lätsi kõgõ inne lakja Soomõ lahe viirsest keelepruugist, minkast sai soomõ, eesti, liivi jt õdagumeresoomõ keele. Timä teooria tege võro keelest vanõmba keeleaoluu võtmõ.


    Rahvaluulõ uurmisi ülekaetusõ om kirotanu Hao Paul. Tuun vallan omma päämidse saavutusõ köüdedü seto leelo uurmisõ ja Võromaa matidsõkombidõ vallalõ mõtõstamisõga, minkast joba 2002 ilmu Kõivupuu Marju doktoritüü.

    Silmä jääs hulga kogumikkõ ja andmõbaasõ, mink kaudu om ao joosul kirändüsmuusõummi kokko kor’at vanavara jälleki ka Võromaa rahvalõ kättesaadavas tett.

    Kirändüse ülekaetusõ om andnu Allasõ Tiia. Tan om nätä, et puhtalõ võro keelen raamatit ilmu veidemb ku 1990. aastil.

    Võro kiränigu omma võtnu tsihi tetä katõn keelen raamatit (võro ja eesti), vaihtõpääle ka ümbrepandmiisi muidõn kiilin. Rohkõmb om nakanu vällä tulõma latsilõ mõtõlduid võrokeelitsit raamatit.

    Ka näütemänge kirotõdas võro keelen peris pall’o, mängitäs näid päämädselt ku suvõlavastuisi.

    Võro kirändüse päämäne küsümüs 2000. aastil oll’ kotussõvaim. Ku 1990. aasta olli heränemise ja nuuri tulõmisõ aig, sõs 2000. aastidõ lõunaeesti kirändüse kotsilõ passis häste Traadi Matsi ütelüs: «Ma lää tartu kiilde pakku.»

    Lõunaeesti kunstnigõst om kirotanu ja kogomikku pilte valinu Riitsaarõ Evar.

    Läänelaiu Alar om kirotanu artikli tuust, kuis palkõ aastarõngidõ kaudu saa huunõ vannust täpsäle kimmäs tetä. Tegeligult tetäs kimmäs muiduki tuu aig, ku puu sainan om jala päält maha võet.

    Aasta olõ-i velle ja kõik puu kasussõ üts aastak tsipa rohkõmb, tõnõ aastak veidemb. Ku sõs rõngidõ paksusõ diagrammi tsaki kõrvuisi säetäs, tulõ vällä nigu võti, miä sünnüs tõsõ võtmõga kimmän lõigun ja tuu umakõrda tõsõ võtmõga…

    Sääne kronoloogia om Eestin kasunuist pedäjäpalkõst olõman joba 900 aasta kotsilõ. Tuu perrä om kimmäs tett, et näütüses Mikidämäe vana tsässon om ehitet täpsäle 1694. aastal.

    Tõist nii vanna puuhoonõt olõ-i Tartun ega kongi muial Lõuna-Eestin.

    Niinemetsa Eve om kirotanu Võromaa puiõ, hainu ja villäkasvõ aoluust jääaost täämbädse pääväni.

    Järvemuast võedu häitsmetolmu proovi omma tuu uurmisõ alussõs. Teedä om saad näütüses tuud, et lepä häitsmetolmu jäi väega veitüs joba 1500–1000 aastat tagasi: sõs ku kõgõ rohkõmb sõõrdu tetti. Parhillanõ aig om lepä jaos kõgõ parõmb terven 11 000 aasta pikkudsõn aoluun.

    Pärsiku Liisi om kirotanu lõunaeestläisi edenimmist 1840. aastil. Uurmisõ alussõs omma sündünüide ja ristitüide nimekirä. Säält tulõ vällä hulga huvitavit levikukaartõ.

    Näütüses Põlva ja Rõugõ omma olnu eri nimmi koguarvu poolõst vaesõ, Räpinä jälleki rikas kant. Kuiki Jaanõ om kõgõ rohkõmb, om Jaak Mulgimaa üts lemmiknimmi. Sääl om ka pall’o naasõnimme Els (Elts). Võromaal om Annõlõ ja Liisulõ kõva konkurent Katri. Taa nimi õigõlõ omgi Eesti terve kagupoolidsõ poolõ üts lemmikit.

    Muiduki om kõgõ esierälidsemb kihlkund Harglõ, kon lemmiknimi om Hipp, ainulinõ nimi, midä lövvüs viil õnnõ Karulan ja Rõugõn. Mulgimaa tütärlats jälleki om sakõstõ saanu nime Epp, midä kah muial es tunda.


    Saarõ Evar

     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin