Nummõr' 226
Urbõkuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võromaal pudropäiv
  • Uudissõ
     
  • Umma kiilt saa nätä pia 100 pildi pääl
  •  
  • Raamat Eesti pühhist kotussist
  •  
  • Luulõvõistlus latsilõ ja nuurilõ
  •  
  • Nõu palkmaja kõrdategemises
  •  
  • «Esä» jäi kiili õdakul silmä
  • Märgotus
     
  • Egan talun uma taar, egan nukan uma kiil
  •  
  • Valija: tiiä-i, kas tuu teos kah tetäs, midä lubatas?
  • Elo
     
  • Mälehtüse muusõumin
  •  
  • Esieräliidsi asjo villast: mähkmepüksü
  • Juhtkiri: Lubahuisi täütmist tulõ pääle passi
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Aholämmi
    Naisipäev
     
    Mälehtüse muusõumin
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
      
     
    Telgi Maimu Käiso Johannese pildialbumiga 
      
    «Nii väikukõsõ omma, a ku ilusalõ saava arvu vannu asju väärtüsest!» imehtäs Võromaa muusõumi juht Telgi Maimu (60) muusõumin külän käünü edimädse klassi latsi tarkust. Tuuperäst pand Võro maavalitsusõ käest aasta kultuuritegejä tiitli saanu muusõumijuht inemiisile süäme pääle, et tiidmise vannost as’ost tulõssi inne mi siäst ärminekit edesi anda – latsõ mõistva tuud hinnada.

    «Mõtlõt esiki, et ummi vanõmbit olõssi võinu pall’o inämb kullõlda ja näide juttu kirja panda,» seletäs Telgi Maimu. «Nüüt omma mitukümmend aastat är siist ilmast ja pall’o as’a jäiväki küsümäldä-kõnõlõmalda!»

    Maimu härgütäs muusõummi küllä tulnuid latsi, et nuu ummi vanavanõmbidõ, unodõ-tädide käest kõik huvitava är küsünü ja kirja pandnu. «Latsõ mõistva hinnada vanaesä-vanaimä juttu.

    Olõmi tennü muusõumitunnõ vastlapäävä ja linaga köüdüssen. Küsse latsi käest, et linna ei kasvata inämb kiäki, et kas om ülepää vaia kõnõlda linast ja vastlakombist? Nii ilusalõ naksiva kõnõlõma! Mu uma latsõki, 30 ümbre vana, olli Vinne aol latsõ ja ei mäletä tuud suurt. Mõnikõrd naarva, et kuis üts vai tõnõ asi sai olla. Tuud aigu tulõ kah kõnõlda, tuu om mi aolugu olnu, umma ellu olõ-i vaia häbendä: egä mi ei olõ saanu valli umma sündümise aigu egä riiki!»


    Kogut ja ei koguki är!

    Egäl as’al, miä muusõumilõ jõud, om takan lugu, inemise. Telgi Maimu kõnõlõs, et timäle omma miilde jäänü sändse kogumisreisi, ku mõnt koto om tühäs veetü vai mõnõl om suur rahapuudus olnu ja om muusõumilõ egäsugutsit asju paknu.

    «Üts sääne korjaminõ oll’ Rõugõn, kävemi mitu aastat kaema ütte vanna kellä,» seletäs Maimu. «Ku peremiis ja pernaanõ viil eläsivä, sis kõgõ ütlivä, et ei taha kellä inne är anda, ku tõnõ är kaos. Mi iks kävemi sis kah kaeman, ku tõnõ oll’ joba är kaonu.

    Meile sis üteldi – tuu oll’ rahavaihtamisõ aig – ostkõ är dollaridõ iist. Meil muiduki dollarit anda es olõ ja mi kävemi iks viil edesi kaema mitu aastat.

    Ütspäiv saimi teedä, et tuu kell, mis oll’ nii kallis ja armsa, et üttegi päivä es saa ellä ilma tollõlda – oll’ är antu Rakverest ülesostjilõ. Nuu massiva õkva peo pääle raha.

    Tuu oll’ 18. aastagasaast üts vana illus kell. Nii et kogusimi tuud iks kolm-neli aastat ja är es koguki. Tuu oll’ kõgõ kurvõmb lugu.» (Maimu silmänukka tulõ vesi)

    Ku mi kandi inemine taht vanna ja väärt asja müvvä, sõs inämbüisi käü tä iks ka Võro antiigipoodist Dolenko Leo mant läbi. Ku sääl asja är ei ostõta, sõs tultas muusõummi.

    «A mi ei osta kõkkõ, midä inemise pakva,» hoiatas Telgi Maimu. «Ostami, ku meil om midägi tähtsät puudus vai otsimi midägi näütüse jaos. Pakutas sändsit asju kah, et näide kõrdategemine lätt meil neli-viis kõrda kallimbas. Asi või olla eski huvitav, a mi ei saa hindäle tuud lupa. Mõnõ as’a omma pall’o suurõ.

    Paprit tuvvas mõnikõrd kuhjõ viisi. A varahoitjal tasus iks egä unik läbi kaia – mõnikõrd löüd kasvai üte väega huvitava paprõ!»

    Muusõummi või anda asju ja paprit ka nii, et näid või pruuki päält inemise surma. «Hariligult omma neo poliitilidsõ paprõ esä vai imä kottalõ: vanõmb om kas Saksa vai Vinne aigu olnu määnegi tegeläne,» ütles Telgi Maimu. «Nuu paprõ sis uutvagi umma aigu. Mi ei vastuda ummi vanõmbidõ tegemiisi iist, a arvada inemiisil om halv lihtsäle vai om hirm. A inemise saava arvu, et noid asju ei tohessi peris är visada.»


    Nii kallit asju nal’alt ei kingita!

    Telgi Maimu kõnõlõs viil üte luu, miä tekk’ timä süäme lämmäs: «Ilda aigu saimi üte kandlõ.

    Tuu oll’ Kõivumäe Aleksandri kannõl – meistri Kukõ Ilmari tett pill, kinkal om timahava 80. sünnüaastapäiv. Aleksandri tiidse pilli väärtüst. Inne ku tä läts’ Rõugõ vannukotto, pallõl’ sõbral tuvva pilli meile, kinkse tuu muusõumilõ.

    Tiidse, et muusõum om Kukkõ uurnu ja mõist hinnada. Nii kallit asju nal’alt ei kingitä, kõik küsüse rahha. A timä mõtõl’ mi pääle...

    Es lääki kuud aigu müüdä, ku lehest loimi, et Aleksandri om är koolnu.»

    Telgi Maimu om esi suur kandlõ- ja lõõdsamängusõbõr. Tä om kõrraldanu Võrol 11 lõõdsa- ja kümme kandlõpäivä.

    «Mu esä mängse ja tekk’ esi kandlit,» seletäs tä. «Meil om kotun ka hulga pille. Teppot ma hinnäst ei olõ kunagi nännü, a esä mängse lõõtsa, bajaani ja akordionni, seo muusika oll’ hingele armsa. Lõõts om lihtsä süämlik pill. Taa om sääne rahvapill, pitõl mängmises.

    Niisama kannõl, kandlõmäng miildüs mullõ vast rohkõmb esiki.»

    Maakunna aasta kultuuritegijä 2010 tiitli tull’ muusõumitüü ja katõ välläpaistva näütüse iist (Leete Kai ja Käiso Johannes).

    «Suurõmb vaiv oll’ Kai näütüsega, a sai näütüse, midä saa ümbre saata ütest rahvamajast tõistõ mitmõs aastas,» hindas Maimu. «Käisi ei olõ ma kah nännü, a mi olõmi kogunu Käisi asju. Täst es peetä tuudaigu, a kõik timä oppusõ omma kõik nii häste jovvun! Timä raamatit saa anda oppajilõ. Mi jaos om hinnalinõ viil Käisi hindä käest saad pildialbum, midä saa näütüst kaema tulnu inemiisile näüdädä.»


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin