Nummõr' 67
Jaanuarikuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Paradiisisaarõst sai põrgu
  •  
  • Umma koolivaheaos
  •  
  • Preemiä mulkõ lugõmikulõ
  •  
  • Maanaasõ – hää ettevõtja
  • Elo
     
  • Tuvike haard nal'al sarvist
  • Märgotus
     
  • Laulõst ja latsist
  •  
  • Glaseri Maaja: häid oppajit iks om!
  • Kirä
    Küsitlüs
    Perämäne külg
     
     
    Tuvike haard nal'al sarvist
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
       
     «Kuldsuus» tä es saa, a lõugu liigutama kutsutas vanna nal'ahammast Tuvikese Kaarlit (66) külh Verskast Tal'nani vällä.

    Et «Kuldsuu» võit napilt käest läts', tuu peräst om üle 40 aasta rahvast naarutanu Tartomaa miis' peris lüüd. «Ma sai kats' ja Margus kolm hellü, oll'gi kõik',» ütles Kaarli. «Tunnõ oll' nigu olümpiäl nelländäs jäiä: kõik' neli tulli kurbi näkõga är, väiku sponsoridõ nännikotikõnõ kommi-kohviga näpu otsan.»

    Tuvikese Kaarli talon lövvüs egäsugutsit viguriidsi asjo, näütüses prügü-õgi-kurat'. Kiä Kaarlilõ hindäle «Kuldsuust» miildü? «Ma esi, mille sa muidu võistlõma läät!» põrutas tä. A pääle märk'mist ütles: «Tuu väiku tütrik Kersti oll' väega tubli! Ütle, et es'ki imelats'. Väega julgõ esinemisega ja andõkas tütrik. Unistas
    näütlejäkarjäärist ja vas't täst saa kah. Mi ollimi katõkõisi suurõ sõbra sääl – kõgõ vanõmb ja kõgõ noorõmb.»

    Kaarli trehväs' «Kuldsuu» saatõlõ niimuudu, et uma 12-aastanõ tütär' ütel': «Esä, mille sa ei lähä?» Sis võtsõ Kaarli ette ja lugi üte anekdoodi telehvonni. Järgmine päiv tull' kõnõ: tulkõ kimmäle, mi olõ teid ammu uutnu! Tull' vällä, et üts' saatõtegijist tiidse Kaarlit ummi sõpru jahimiihi kaudu.

    Kaarli löüd, et nall'a ei saa kunagi küländ ja sääntsit «Kuldsuu» muudu saatit võissi inämb tetä. «TV3 lubasi vahtsõl aastal pikembält tetä, selle et uutmalda kombõl oll' seol saatõl väega pall'u kaejit. Üten tabelin ollimi es'ki 7. kotussõ pääl ja AK oll' katsas. Kõik' naisivaihtusõ ja baari olli takanpuul. Uskmalda!» ütles tä.

    Saatõst oll' niipall'o kassu, et Kaarlil pidokutsist puudust ei tulõ. «Näütüses Verska muti nõudsõ valla käest, et kimmäle minnu vällä kutsutasi,» muigas tä. «Tal'na nal'amiihil om tüüd iks pall'u rohkõmb, a taa TV tekk' mul aastavahetusõ väega kipõs.»

    Võromaal teedäs Kaarlit häste, elon üle 1000 pulma juht'nu miis' trehväs mi kanti peris sakõstõ. Võro- ja Setomaa nall'o om Kaarli ao joosul peris suurõ hulga kokko kor'anu. Es'ki «Kuldsuun» kõnõl' tä üte seto nall'a är.

    «Kõgõ sõbraligumb ja torõdamb rahvas om Põlva ja Võru kandin üldse!» kitt nal'amiis'. «Ma esine põhilidsõlt iks jo lõunaeesti keelen, Tal'na ja Saarõmaa rahvas saa tuust väega viletsäde aru.» Kõgõ muhhembit nall'o kõnõlõs Kaarli uman tarto keele Puhja kandi murdõn.

    Kaarli tulõtas nal'aga poolõs miilde, et kõrd väliseestläisiga kuun ollõn kõnõl' tä iks umma Puhja murrõt ja inemise tulli mano: külh om hää võro kiilt kullõlda!

    Kodokandin om Kaarli põlinõ inemine – timä Sääniku kodotalo ostsõ vanaesä 1870. aastal. Vanaesä pilt' om Kaarlil tarõ saina pääl kah.

    Uman talon om Kaarlil mitmit ettevõtmiisi. Viis' aastakka om tä sääl kõrraldanu viläpessüpäivä ja kats' aastat puupäivä üten vikur'saagjidõga. Suvõl om tulõman talopäiv ja laat. Viläpääväl om kõgõ ka «Aganiku akadeemia» nimeline kõnnõkoda, kon omma käünü tõisi siän mulgataman presitent', ministri, hulga riigikogolaisi, tohtri, sensitiivi ja tõsõ. Egä üritüse mano käü iks hää nali kah.

    Nall'a om Kaarli tennü eloaig, a tõsitsõmbalt alatõn tuust, ku tä 1965. aastagal Vanemuisõ draamastuudio lõpõt'. Pulmõ juht' tä kah iks viil, a ütles, et naid peetäs väega veidü. «Umal aol olli Tavandin täüskotussõga tüül, vähämbält kats' pulma oll' nädälin,» kõnõlõs tä. «Põrõhõlla lätt tõnõ ring' – olõ pall'u kõrdu hõpõpulmõ tennü ja ka noidõ paarõ latsilõ esämehes olnu.»

    Jahin saa kõgõ nall'a

    50 aastat jahimiis' olnu Kaarli tiid ka pall'o jahimehenall'o, jahimiihi kokkotulõkul om tä iks pall'o lõugu liigutanu. Umast jahimehepõlvõst tiid tä pajata ka nall'akit tõtõstõ sündünüid lukõ: «Ku 1992. aastal Puhja tagasi tulli, tei avaldusõ, et taha Puhja sekts'ooni üle tulla. Kõik' minno tundsõ, hõiksi, et: «No lõvvapoolik ja põhulõug! Kõnõlda mõist, a kaemi, kas tä laskõ kah mõist!» Et õdagu massasüümise aigu otsustami, et kas võtami vai ei.

    Mul läts' vilälaat'misõga aigu, jõudsõ perämädse masti aigu platsi, mehe olli Reku-Emajõe tii pääl iin, es olõ viil lasknu midägi. Kuuldsõ, aju tulõ, mullõ jäi kõgõ viletsämb kotus jõõ viirde. Laskõ oll' kolm põtra, tulliki kõik' kolm, tei kolm pauku ja kõik' olli maan. Tävvelik anõkduut'!»

    Vanastõ kirot' Kaarli kõik' anõkdoodi, tõtõstõ sündünü nal'aluu ja muu juhtumisõ perfokaartõ pääle üles. «Ku üts'kõrd nall'a-põud oll', sis võtsõ nuu vällä, ladusi lavva pääle ritta ja sai kõrraligu kava, millega mitu aastat sai esinetüs,» kõnõlõs tä.

    «Üts' viimäte kuultu väega torrõ anõkduut' oll' tuu, mille kõnõl' mullõ mu haigõ veli haigõmajan,» seletäs Kaarli. «Ministeeriumin helises telehvon'. Üts' miis' tiatas, et timä taht ministris saia. Jupp' aigu vaikust ja sis üteldäs telehvonni otsast: «Kas ti olõti ull' vai?» Miis': «Oi, andkõ andis, ma es tiiä, et ministri piät ull' olõma!»»

    Inemise saatva Kaarlilõ peris pall'o nall'o, naid tulõ nii kirä ku SMSiga. «A inämbüisi omma naa kõik' allapoolõ-vüüd nal'a, saa-i noid kongi pruuki,» kaibas tä. A häid nall'o jakkus Kaarlil iks niipall'o, et või luuta, et kunagi saa timä nall'oga raamat vai plaat' tettüs.
     
    Vana-aasta õdagu kõnõl' partorgi mäng'nü Kaarli Lillepaviljonin «Kolhoosi nääripeol» säändse tõtõstõ sündünü luu:

    «Tuvikese Aleksander ehk Turba-Sass (mu sugulanõ, kõva napsu- ja nal'amiis', paras lõvvapoolik), Koni Jaan ja vembumiis' Lembre vidi kolmõkeske Gaz-Ai-Aiga nissu Tartodõ. Äkki avasti, et nisukott' kaald 63 killu ja Koni Jaan kaald kah 63 killu.

    Egä voori aol müüdi nisukott'Rõhu kaupmehele maaha, tuu iist saadi viina. Egä kõrd pugõsi kotti Koni Jaan, ku kaalu päält oll' üle käütü, lasti tä kotist vällä. Tõsõ voori aol tetti Koni Jaan jälki rahas. Nii kats' nädälit üttejutti, kooni laborant'otsust' õkva tuust viläkotist proovi võtta, kon Koni Jaan seen oll'. Tütrik röögät', hüpäs' taaasperilde maaha ja murdsõ reieluu!»
     
      
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    «Siin oll' pini!»

    Kunstnik Navitroll'a ikk takan ravvast pinni, miä päti tält är varasti (SLÕL)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!