| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | Ojari Triinu: korja hää mõttõ kokko, et nuu ütskõrd teos tetä! | | |
Uma Pido pääkõrraldaja, Võro seldsi juht Ojari Triinu (35) sai kittä häste vällä tulnu võrokiilse laulupido iist: Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri tsihtkapital and’ Triinulõ üte aastapreemiä ja Eesti kooriütisüs valõ tä aasta kõrraldajas.
Kuigi kolmas Uma Pido tulõ viil katõ aastaga peräst, om Triinu tuu kõrraldamisõga joba pääle naanu: pido toimkund käü kokko ja vällä om kuulutõt vahtsidõ koorilaulõ võistlus.
Triinu pidä luku vannust kombist (esieränis savvusannan käümisest) ja ku suurõmb pido om, pand sälgä võrokõisi pidolidsõ suursärgi.
Ku rassõ vai kerge om kõrralda nii suurt laulupito nigu Uma Pido, ku olõ-i esi koorilaulja ega ülepää muusigainemine?
Kõrraldaja piäki-i kõkkõ tiidmä vai mõistma, kõrraldaja piät arvu saama, midä tä ei mõista ja mõistma mõistjit appi kutsu.
Kõrraldaja tüü om inemiisi ütenhaardminõ ja miiskunna kuunhoitminõ. Mul om vidänü, et mõlõmba pido kõrraldamisõ man om jakkunu häid ja tarku inemiisi, kedä üten haarda ja kuun hoita.
Määne oll’ kõgõ lindajamb mõtõ, miä om Uma Pido jaos vällä käütü, a olõ-i korgõst lindamisõ peräst viil teos saanu?
Las nuu tegemädä mõttõ viil lindasõ, noid tegünes kõik aig mano! Kõrraldaja asi om hää mõttõ kokko kor’ada ja või-olla saa nuu kunagi teos ka tetä.
A kõgõ lindajamb mõtõ, miä om joba tõtõs saanu, oll’ Uma Pido kommunikatsioonipundin üten tüütänü Peetsalu Erkki mõtõ luvva peris vahtsõnõ kooriliik. Nii kutsuti inemiisi üles tegemä sõprus-, pere-, sugu- vai kogokundõ liikmidõga kunnakuurõ, miä lauli pidol ütiskuurõ laulõ üte helü pääle.
Koorijuhtõ arvu saia skeptiline olõk muutu perän kunnakuurõ ütispruuvi inne pito: tull’ vällä, et kõik kunnakoori olli hoolõga har’otanu ja uma laulu häste selges saanu.
Kas sa päält kattõ Umma Pito tiiät kah, mändse võrokeelidse laulu inemiisile kõgõ inämb miildüse?
Uma Pido laulu valiti mõlõmbal kõrral sainast saina just tuuperäst, et inemiisi arvamisõ ja miildümise omma mitmõsugudsõ. Kõrraldajidõ suuv oll’, et egäleütele olõs midägi. Hää Uma Pido laulu seen om võrokõsõlõ umast huugu ja krutskit, süämlikkust ja hinge.
Midä vahtsõt om plaanin kõrraldama naada?
Plaanin omma mitmõ savvusanna hoitmisõga köüdedü tegemise. Viil om plaanin kõrralda üts vahtsidõ tsihte säädmise tsõõriklaud kõigilõ võrokõisilõ.
Olõt elon edimäst kõrda kutsut presidendi vabariigi aastapäävä vastavõtulõ. Midä tuu su jaos tähendäs?
Vabariigi aastapäivä olõ ma nii vai tõistõ õks pidänü ja edimält es mõista arvada, kas naada kutsõ pääle Tal’nalõ sõitma. A sõs mõtli, et kuis presidentki sääl ütsindä saa, õks parõmb, ku täl kah seltsi om...
No tegeligult mullõ sukugi ei miildü, et taast sääne palagann om tett: aokirändüs kõnõlõs nii pall’o tuust, miä kinkalgi sälän om vai kiä kinka käü, ja sünnüpäävälats vabariik unõhtõdas peris är. A sõs mõtli, et mis tuu palagann mullõ putus, ma või õks suurõsärgi sälgä panda ja seokõrd Tal’nan vabariigi sünnüpäivä pitä.
Midä sa viil tahtnu elon edimäst kõrda tetä?
Sügüse es jakku aigu sõpru man Sännän elo edimäst n’ardsovaipa kuta. Tuu tulõ keväjä sõs ette võtta.
Miä sullõ vanal Võromaal kõgõ inämb miildüs ja miä miildü-i?
Elo vanal Võromaal, nigu ülepää parla Eestin ja muialgi, om ülearvo projektõ pääl. Mullõ ei miildü, et as’a saava otsa üten projekti tähtao sadamisõ ja raha otsasaamisõga.
Tahassi, et hää as’a püsünü ka rahalda ja tõsõst külest tahassi, et häiele asjulõ jakkunu kõgõ tukõ, miä es olõnõnu projektõst.
A miildüs mullõ tuu, et vanal Võromaal om küländ päähäkääntävit inemiisi, sändsit, kiä egä ull’usõga üten ei joosõ ja kimmält tuud asja ajava, miä näile õigõ tunnus.
Määne võrokiilne ütlemine om su meelest esieräliselt vahva?
Mu vanavanaimä ütlemine «Uma jummal hämmäs, uma jummal kuivas!» om üts sääne, mink seen om võrokõsõlõ umast ilmanägemist.
Mink poolõst võrokõsõs olõminõ su jaos esieränis meele perrä om?
Võrokõnõ om tuuperäst hää olla, et sõs saat tõisi võrokõisi naljust arvu.
Üts parõmbit asju ilman (savvusannan käümise ja mõtsan roitmisõ man) om õkvalt õhust kinni püündä nali, midä võrokõnõ julgus tetä ka tõsidsõ kotussõ pääl, ku tä samal aol tuudsamma asja pühäs pidä.
Kohe kanti su juurõ veevä?
Nii pall’o, ku ma tiiä, omma kõik mu juurõ Võromaal, a mitmõn esi nukan.
Tähtsämbä kihlkunna omma tuu kotusõ päält Räpinä ja Urvastõ, a parla elä Võro liinan Põlva kihlkunnan ja imä kodo om Rõugõ kihlkunnan.
Küsse Harju Ülle
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
