Nummõr' 224
Radokuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Söödävili läbi!
  • Uudissõ
     
  • Urvastõlasõ kutsva vöid kudama
  •  
  • Luudusõ-ehitüse tüütarrõ Moosten
  •  
  • Kalapüüdmise võistlus Vagula pääl
  •  
  • Perretsõõr Haanin ja Rõugõn
  •  
  • Võro keele kursusõ Haanin, Võrol ja Internetin
  • Märgotus
     
  • Ojari Triinu: korja hää mõttõ kokko, et nuu ütskõrd teos tetä!
  • Elo
     
  • Kassiaasta joudsõ peräle
  •  
  • Vereväsmütsükeses olõminõ pand’ latsõ võro kiilt kõnõlõma
  • Juhtkiri: Uma aiamaa avitas
    Savvusannan
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Vereväsmütsükeses olõminõ pand’ latsõ võro kiilt kõnõlõma
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
      
     
    Verrevmütsükene (Räime Roosmarii) vanaimä (Taaberi Marika) üsän  
      
    Ku varramba kõnõl’ Prihodko Erika (6) umalõ vanaimäle vasta eesti keelen, sõs päält Verevämütsükese rolli latsiaia juubõlietendüsen taht tä iks võro keelen vasta üteldä. Tõnõ Verrevmütsüke Räime Roosmarii (6) kõnõl’ koton esäga joba innegi. «Verrevmütsüke» oll’ Võro liina Punamütsikese latsiaia 35. sünnüpäävä etendüs.

    «Olõmi väega rahul!» võtt’ Erika esä Prihodko Aigar kokko uma perre arvamisõ tuust, et lats Verevätmütsükeist mängi sai.

    «Latsõst oll’ tunda, et täl om huvvi ja võro keelen kõnõlõmisõ himmo,» ütel’ tä. «Tä sai tunda hinnäst suurõna: et mõist tuud suuri inemiisi kiilt kah, tuu oll’ nigu kirss tordi pääl!»

    Ka Räime Roosmarii sai Verevämütsükese mängmisega häste toimõ. Roosmarii esä Räime Tõnis ütel’, et kah’os es saaki tä esi uma tütärd lava pääl nätä, a virk tütär laulsõ ja kõnõl’ koton kõik uma osa ette.

    Räime Tõnis kõnõl’, et näil om koton kombõs vaihõpääl latsõga võro keelen kõnõlda ja laulda: «Näütüses sõs, ku lats midägi tetä ei viisi, tuu om kimmäs viis tedä juttu kullõma panda.»

    Näütemängu kirotaja, latsiaiaoppaja Taaberi Marika kõnõl’, et pääosalidsõ valiti vällä tuu perrä, kuis nä mõistsõ võrokeelitsit sõnno perrä üteldä.

    «Mõnõga oll’ sääne lugu, et ku ütli, et kõrda perrä, sõs lats ütel’ tuu sama as’a eesti keelen. Hallõ oll’, a säänest last saa es võtta,» selet’ tä.

    Kost tull’ Taaberi Marikal mõtõ latsiaia sünnüpääväs Verevämütsükese näütemäng tetä?

    «Rühmän kõnõli latsiga vahepääl võro keelen. Nä naksi kullõma ja es saa arru, mis ma ütli.

    Sis ma märgutigi, et võissi latsi tsipakõsõ opada, et näid juuri mano saasi,» sellet’ Marika.

    «Samal aol nakas’ mi muusikaoppaja Udrasõ Milja latsiaiaoppajilõ kannõld oppama. Sis otsustigi, et kirota seo etendüse võro kiilde. Umatsõmb oll’ ja hingen oll’ kuigi lämmi tunnõ.»

    32 aastakka (näist kümme Punamütsikesen) latsiaiaoppaja tüüd tennü Taaberi Marika tekk’ vanna muinasjuttu sisu poolõst kah ümbre, et väikumba latsõ es pidänü kurja sutt pelgämä.

    «Tei niimuudu, et tuu susi sääl om väega hää: es taha, et kiäki saanu är süüdüs,» selet’ tä. «Nii sai põnõvamb: susi juhatas Verevämütsükese vanaimä poolõ. Et lumi om väega sükäv, sõs sõkk susi tälle tii sisse. Ütles vanaimäle, et tälle tulõ pia küläline. Vanaimäl saa armõdu hää miil, süüt soel kõtu täüs ja laul lõpus tälle unõlaulu kah viil.»

    Taaberi Marika mõtõ liigus sinnäpoolõ, et häste vällä tulnut «Verevämütsükese» näütemängu võissi minnä mängma ka Puiga näütemängupääväle. Tuujaos tulnu tsipa teksti mano kirota.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin