| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| Härgütämine |
| | |
|
|
| | | Juhtkiri: Asjo piät mõttõga tegemä |
| | | | | | Harju Ülle, päätoimõndaja | | | | |
«No tuu asi ei teeni ilmangi tagasi!» vangudi mõnõ inemise pääd, ku kuuli, et Kanepile naatas söögitarrõ ehitämä. Ja kallilt kah viil – ei tetäki puhta platsi pääle fibo-plokõst, klaasvillast ja plastmassist, a naatas vanna maia kõrda tegemä. Ullikõsõ...
A ei tiiä midägi! Et ei teeni tagasi, võisi jo üteldä ka Räpinä hotelli ja Kiudoski restoraani kotsilõ. A nigu nätä, ku kotus om moodulinõ ja tuu takan om uma lugu, sõs tuu tõmbas inemiisi. Tõmbas tuu kotus, mitte tühi kõtt, miä või hädä kõrral leppü ka saia ja vorstirõngaga.
Uma lugu om ka Kanepi Dagi poodil, minkast paiklik äripere söögitarrõ tegemä nakkas. Valituisi kundõdõ söögikotus edimädsel Eesti aol, mõtsaveleluu päält sõta, lugu tuust, kuis massin 400 liitri viinaga poodi man kraavi läts’ ja poodimüüjä Mõttusõ Dagi miihi kutsõ: kaegõ, viin tsilgus, laskõ sällüle, saati ilma rahalda!
Ku maja kirivät aoluku sutõtas küläliisile häste vällä mängi, tuu man hääd süüki-juuki pakutas ja või-olla viil midägi tetä saa, sõs või asi edenemä naada.
Ja sõs tulõ ka paiklikõl inemiisil himo sinnä mõnikõrd mõnt suurõmbat tähtpäivä pidämä minnä, mitte üten sõpru-sugulaidsiga koton kohvi juvva ja kuuki süvvä.
Ja viil üts pluss ettevõtjaperrele Kalevalõ: näil hindäl om mõttit kupall’o, a iks uurva külärahva käest kah perrä, midä rahvas paiga pääle uut. Tuu om ammu teedä tõtõ, et mitu pääd om iks mitu pääd ja üten kogokunnaga vällä märgit ettevõtminõ saa kõgõ kimmämb.
| | |
|
|
| | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
| | |
|
|
