Nummõr' 223
Vahtsõaastakuu 25. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Contra vanaimä saa 100aastadsõs
  • Uudissõ
     
  • Kanepi Dagi poodist tetäs söögitarõ «Lämmi kotus»
  • Märgotus
     
  • Mihailovi Siim: Kuis esihindäs jäiä?
  • Elo
     
  • Lõõts om kallis pill
  •  
  • Vahtsõdõ Ruusa tegüsi «mõtsavelle»
  •  
  • Paidra külärahvas matsõ kruuni
  • Härgütämine
     
  • Võrokeelitside kirätöie võistlus latsilõ
  •  
  • Naiskodokaitsõ korjas mälehtüisi
  • Juhtkiri: Asjo piät mõttõga tegemä
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Perrähõikamine
     
    Olõ vasta!
     
      
     
    Ruitlasõ Olavi, õiõndaja 
      
    Piässi sabotiirmä ja protestiirmä nakkama. Egäsugutsidõ asju vasta. Ruutslaisi panku vasta näütüses. Meil om siin LHV, tävveste uma pank, mille mi euro Svenssonidõ käen piät olõma?

    Ku kiäki ütles, et LHV-l ei olõ panga-automaatõ, et kuis tä sõs pank om, sõs tegeligult ei olõki hää poodin kaupmehele kaardiga massa. Svenssonidõ panga võtva kaupmehe käest kaardiga masmisõ iist kõvastõ rahha, kaupmiis piät tuuperäst hinda nõstma.

    Ku inemiisil nakkas rohkõmb rahha karmanin olõma, nakkasõ muidoki vargil parõmba päävä. A nä omma uma, eesti varga, mitte roodsi uma. Varga latsõ tahtva kah süvvä. Kavva sa õks õnnõ Svenssonnõ pääle mõtlõt?

    Tõsõs nakka Ilvesse Evelini mütsü ja rõivit sabotiirmä. Läts’ timä Toomas Hendrikuga Svenssonnõlõ küllä ja pään oll’ pott. Mäntli kisk’ sälä päält. Ma protesteeri säändse maitsõlagõhusõ pääle ja nõvva, et Evelini moeluuja maalt vällä saadõtas.

    Mille ülepää piät nii pall’o presidendiprovvasit olõma? Mille tuud Evelini ülepää vaia om? Om jo Rüütli Ingrid, hää ja tark vanaprovva, ku Arnold ei valitsõ, sõs piäs presidendiprovva automaatsõlt järgmädsele presidendile üle minemä. Mi ei olõ viil nii rikka, et egäle presidendile umma provvat võisi lupa. Ingrid es topi kunagi hindäle midägi jället päähä vai sälgä! Arnoldil om pension, timä om uma tüü är tennü, timä taht puhada. Nii tüüst ku Ingridist.

    Sõs ma protesteeri ijäkamakidõ vasta, miä inemiisile katussidõ päält päähä satasõ. Nüüt ma saboteeri kõiki katussit ja käü protestis keset tiid. Kõik aig.

    Ütspäiv sattõ nõna ette, puul miitret inne minno sääne ijäunik, et ku ma olõs puul miitret kodolõ ligembäl olnu, olõski kõrran olnu. Nüüt ma kõnni keset tiid: autoga külgesaaminõ om pall’o parõmb, timä vähämbält ei sata sullõ üllest päähä.

    Sõs ma protesteeri tõisi maiõ euromünte vasta. Mi uma omma ilosa puhta, läügüse, a joba toova hollandlasõ ja kriikläse siiä ummi vanno ja mustas lännüid sente. Mõskõ uma raha inne puhtas, ku timäga turu pääle lääti!

    Ja lõpõtusõs soovida ma mõistusõ päähä võtta ja kõigist valimislubahuisist kimmä meelega müüdä kaia. Avitas! Kaabagu omma ütskõik midä nõun lubama, et võimukunt hambihe saia. Nä võiva sullõ lupa, a ello päält surma ei olõ olõman.

    Ja ku säändse suurõ eräkunna valitsõsõ, sis ei olõ tedä ka inne surma!

     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin