| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| Härgütämine |
|
|
|
| | | Kuis mi vasikat pästsemi | | | | Silla Silver | | | | | | Seo asi juhtu sovhoosi aigu, ku ma viil Setumaal tüüti. Oll’ keväjäne aig, maa oll’ viil külmänü ja kar’alauda takan sitahoitusõl oll’ kah ohkõnõ ijä pääl.
Tuu hoitus oll’ õkva lauda takan maa seen ja kaast es olõ sääl kah kunagi pääl vast olluki. Ma trehvsi parajalõ lauda manu minemä, ku kar’agu lehmi süütmä naksiva.
Laudaussõ olliva vallalõ ja üts vasik oll’ hindä kablast vallalõ tõmmanu ja juusksõ kah lauta piten siiä-sinnä tsõõri. Ja sis pand’ vasik kõrraga suurõ huuga laudast vällä, juusksõ puul kiirdu ümbre lauda ja õkva sitahoitustõ sisse. Nõnaots paistu ennedä vällä.
Meil muiduki murõ – kuis tä põrglasõ säält nüüt kätte saami. Õnnõs trehväs’ tuu päiv laudan tüül olõma üts kangõ olõmisõga kar’ak Lall, kellele es tähendä es sitt ega koolnu medägi.
Ka seokõrd es mõtlõ miis pikält – toogu brikatiir ruttu poodist viis pudõlit ubinaveini, timä om õkva nõun vasiga vällä tuuma.
Kon hädä kõgõ suurõmb, sääl puut kõgõ ligembän! Brikatiir Urve hüpäs’ ratta sälgä ja varsti oll’gi veiniga tagasi. Seeni oll’ Lall joba hindä pall’as kuurnu, haardsõ brikatiiri käest veinipudõli, lask’ üte huuga pudõli tühäs ja ronisi esi kah vasiga manu sita sisse. Pää jäi ennedä vällä. Võtt’ sis pullikõsõ ilusalõ üskä ja nõstsõ üles veere pääle.
Kar’anaasõ, kiä kah viil lauda man olliva, mõsksõva nii vasiga ku mehe kar’aköögin vooligu all puhtas ja naksiva eläjäpoiga joba tagasi lauta vidämä, ku Lall tull’ veinipudõliga tagasi küüki.
«Ku mul lei taa vein kõtu lämmäs, sis piässi taa vas’kalõ kah külmärohus hüä olõma.» Haard’ vas’kal pää kaindlidõ ja valasigi toolõ kah terve pudõli ubinaveini sisse.
«Kurat, tuu tuu viimäne putõl kah siiä. Ma lasõ viil esi kah suutävve ja anna vas’kalõ kah viil veidükese», kässe Lall brikatiiripreilit.
Ja nii nä jõivaki vas’kaga tuu viimädse pudõli veini kah katõ pääle är.
Vahepääl paksõ külh brikatiirile kah, a tuu es hooli. «Ma joht vas’kaga kokku juuma ei nakka», lei Urve käega.
Kats pudõlit oll’ kar’ak joba päält suurõ sita maahamõskmist ütsindä esi puhkõtarõn är joonu. Ja sa piä nüüt meelen – ku vein joba vas’kalõ hää om, sis inemisele ammuki. Õnnõ õigõt kotust ja aigu piät tiidmä! Ja ega sa sis nii pall’u ei piä kah juuma ku kar’ak vai vasik.
| | | | Tossu Tilda paljatusõ | | | Nukka saisma panõk
Väiku Juntsu oll’ vigurit täüs lats. Mõnikõrd läts’ tä ummi vallatuisiga liialõ kah ja sis imä pand’ tä tsipas aos nukka saisma. Ütskõrd jäl juhtu niimuudu. Ku Juntsu oll’ veidü aigu saisnu, kutsõ imä latsõ nukast är. A Juntsu es liiguda hinnäst ja oll’ vakka.
Imä kutsõ vahtsõst. Es midägi, Juntsu püssü vagusahe nukan. Sis imä läts’ kaema, mille poiskõnõ är ei tulõ. Ja mis oll’: sääl, kon lats saisõ, oll’ saina lüüd nagõl ja poiskõnõ oll’ kampsi piten nagla külen. Muidoki, ku liigut’, sis nagõl tsusas’! Imä pästse Juntsukõsõ hädäst vällä.
A ku imä pahandusõ tegemise peräst Juntsu vahtsõst nukka kammand’, naas’ väiku marakratt mässämä. «Pesse, nukka!» kärät’ tä imäle vasta.
Juntsukõnõ oll’ tuukõrd kolmõaastanõ ja «r»-tähte es saa viil üldä. No om Juntsu jo vana miis ja pinsi pääl.
Võimlõja-latskõsõ äpärdüs
Vanastõ kõrraldõdi koolilatsi üle-eestiliidsi võimlõmisõ võistluisi mitmõl puul. Seokõrdnõ lugu juhtu Ida-Virumaal Kohtla-Järvel. Võro võistkunnal oll’ egäl puul häste lännü, a seokõrd es olõ näide kõgõ parõmbat võistlõjat Veesaarõ Kajat ülepää vällä kutsutu.
Treener läts’ pääle võistlust asja uurma. Kohtunigu olli vinläse ja nuu es võta süüd hindä pääle. Nä näütsi võistlõjidõ nimekirja ja ütli, et ollõv mitu kõrd hõiganu: «Vezarskaja, Vezarskaja!». A kiäki es tulõ ja nä kutsi sis järgmädse ette.
Tuust om pall’o aigu müüdä lännü. Võimlõja-latskõnõ, kiä es saa umma hääd tasõt näüdädä, om parhilla esi võimlõmisõ treener.
| | | | Hüvä nõu | | | Kapstahavvutis hakklihaga
3/4–1kg kapstast,
2–3 sibulat,
300–400g hakklihha,
1 kl riisi,
ketšupit, hapundkuurt.
Lõigu kapstas jupõs ja panõ kiimä. Praadi sipul hakklihaga. Võit veidü jahhu manu panda, saa hää tumminõ. Vala kapstidõ pääle klaas riisi, keedä piaaigu pehmes.
Sis panõ hakklihasegu manu ja keedä viil viis minutit. Mullõ miildüs manu panda ketšupit ja hapundkuurt.
Kruusamäe Maimu
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
