Nummõr' 222
Vahtsõaastakuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Küläkeskus sai võrokeelidse ussõsildi
  • Uudissõ
     
  • Räpinä sai vahtsõ lõugahusõ
  •  
  • Tõnõ võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide võistlus
  •  
  • Mooste folgipidol laultas Kanepi hällülaulu
  •  
  • Moosten opatas pilte tegemä ja tarrõ ehitämä
  •  
  • Krooni puhtõ Krabil
  • Märgotus
     
  • Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas
  • Elo
     
  • Katus lumõst puhtas väiku vaivaga!
  •  
  • Rekordarv latsi võro keele talvõkoolin
  • Härgütämine
     
  • Avita tetä Koorastõ mõisa 500. juubõlis näütemängu!
  •  
    Juhtkiri: Kink jaos Räpinä märk tettü om?
    Savvusannan
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Võromaa inemiisi mälehtüse savvusannast: kuis sääl käüti, midä kõnõldi, midä pääle mõskmisõ viil tetti ja miä viil sannast meelen om.
     
     
    Üteiälidse
     
    Oll’ edimädse Eesti vabariigi aig. Talomiihil olli maakrundi perises ostõdu. Egäl perrel oll’ uma krundi pääl elomaja, kõrvalhuunõ ja suidsusann. Sanna ehitedi muist huunist eräle lohokotussidõ pääle. Egä sanna mano oll’ kimmähe lump kaibõtu, kost sai mõskmisõ vett võtta.

    Mu esä sai katõkümnendide aastidõ lõpuh perändüses talomaa. Ehit’ sinnä elomaja kõrvalhuunidõga ja muidogi suidsusanna.

    Sann oll’ ehitet tõisist huunist kavvõmbahe lumbiperve pääle. Sanna saina olli tettü höörikist kirvõga veidükese tahvitsõduist palgõst.

    Palgivaihõ topiti sammõld täüs, et lämmi seeh püsüsi. Katus lüüdi haavapuulastõga ja lavvost panti lagi pääle.

    Sannah oll’ mõskmisruum ja vüürüs, koh sai pääle mõskmist rõivilõ panda. Mõskmisruumi põrmand oll’ tsimmendist, a vüürüsel oll’ lavvost põrmand.

    Vasta vüürüse saina oll’ mõskmisruumi tettü keresega ahi. Aho vasta tõõsõh sainah oll’ laba ja sinnä ülesronimisõ jaos pink, koh sai mõskmisõ aigu tagomast otsa tukõ.

    Pingi iih oll’ põrmandu pääl laud tuujaos, et jalol ei olõs külm.

    Aho kõrval oll’ ravvast viipütt. Pütüst läts’ ravvanõ toro ahjo. Niimuudu sai vett lämmäs aia, olõ õs vaia tarõ mant mõskmisõ vett tuvva.

    Vüürüseh oll’ mõskmisruumi ussõ kottal lavvõst korsna. Ku sann oll’ är küttünü, vesi lämmi, lasti mõskmisruumi uss vallalõ. Sau läts’ ilostõ korsnahe ja säält vällä.

    Vüürüse välimäne uss hoiõti kinni, et lämmi vällä ei lääsi. Mõskmisruumi põrmandu ja saina vaihõl oll’ mulk, kost mõskmisõ tsolk vällä juusk’.

    Inne mõskmist käüti laba pääl, vihuti kõoossõst tettü vihaga iho kuumas, sis tull’ mustus häste maaha. Vihtmise jaos aeti viht inne kuumas.

    Vihta hoiõti kuuma kerese kottal, tsiugati vett kerese pääle, kost nakas’ sis kuuma tossu tulõma, mis ai viha lämmäs. Vaihõpääl vihuti nõgõssõ-, pedäjä- vai tammõossõst tettüisi vihtuga. Tuu pidi mitmidõ haiguisi tohtõrdaja olõma.

    Vaihõpääl, ku iho oll’ väega haigõ, kutsuti sanna külä pääl tunnõt-teedä tasoja, kiä laba pääl olõjidõ suuni mudisi.

    Esä ehit’ sanna tuhandõ ütsäsaa kolmõkümnendäl aastagal, a ma sündü kolmõkümne edimädse aasta tõõsõl pääväl. Minno võtt’ tuusama sanna laba pääl vasta külä ämmämuur, kiä oll’ kõiki sünnütäjide abilinõ. Nii olõmigi perre suidsusannaga üteiälidse.

    Egä keväjä suidsutõdi sannah lihha, mis oll’ mitu kuud suulvii seeh ligonu. Laba viidi sannast vällä. Asõmõlõ panti lae ala parrõ, kohe liha pääle säeti.

    Edimält panti tsialiha tükü kamaraga ülespoolõ, et suulliim är vällä nõrisõsi. Tõõsõl pääväl kääneti lihatükü tõistpite. Õdagu liigutõdi lihatükke, et parrõ kotsil ollõv kotus kah savvu saasi.

    Parsi ala põrmandu pääle panti anoma, kohe tsilku liha suitsumisõ aigu rasõv. Tuu rasvaga tettü söögi olli väega hüä mekiga. Lihasuidsutamisõ aigu küteti ahjo lepäpuiõga. Nuu es olõ vaigudsõ ja näide sau es anna lihalõ mõrro maiku.

    Proomiti, ku liha oll’ piaaigu pehme, tuudi mõtsast tuurit kadajaossõ ahjo pandmisõs. Kadajaossa anni häste pall’o savvu ja suidsuliha sai hüä maigu.

    Kütmine lõpõtõt, visati kuuma kerese pääle vett. Säält tull’ kõrralist kuuma tossu, mis tekk’ liha pehmes ja mahlatsõs. Pääle tuud tetti sannauss vallalõ, lasti lihal veidikese jahtuda ja sis viidi aida mano. Tõõsõl pääväl panti kõrraligult jahtunu liha aida lakkõ rippa.

    Pääle lihasuidsutamist panti laba uma kotusõ pääle tagasi ja käüti mõskmah. Mitu päivä kütetü sann oll’ väega hüä.

    Meid kiudutõdi neläkümne ütsändäl aastagal Tsiberihe. Mi majja tulli elämä võõra. Nä es hooli tõisi varast. Ütsä aasta peräst, ku mi tagasi tulli, tunnõ-s umma koto inämb är. Sanna katus oll’ är laonu, saina es piä lämmind. Tull’ miilde koolih opit luulõtus:


    Sa saisat alon lohon
    lumbi veeren,
    nii küüru vaonu laonu
    vana sann.
    Mu latsõmeelest nigu
    mere veeren olli,
    ku üsan sanna veie
    imä Ann.


    Veli pand’ sannalõ vahtsõ lastukatussõ. Välläpoolõ sainu pääle lei pirru ja plötserd’ vaihõ savvi täüs, tekk’ lavvatüküga saina tasatsõs. Nüüt püsse lämmi seeh.

    Parhilla sais katsakümneaastanõ sann nigu vanast lumbiperve pääl ja uut mõskjit, ravitsõjit, lihasuidsutajit.


    Seimi Lea Möldri küläst

     
    Seimi Lea: Üteiälidse
    Raudsepä Virve: Kats esierälist sannaluku
    Kõolehe Anne: Tartumaa suidsusannast
    Ämariku Volli: Elo perämäne savvusann
    Hüvato Maie: Mehekodo sann
    Laanekivi Õie: Savvusann Aiaoroh Kolepi küläh
    Saaroni Erika: Väiku sannaoppus
    Kivi Luule: Karula savvusannast
    Riitsaarõ Lainõ: Savvusannah käümise lugu, koh olõs ka uma elo andnu (jätnü)
    Ruuli Helve: Uma sann
    Helve Meegomäelt: Pätitego suidsusannah
    Raudkatsi Ene: Mu suidsusanna
    Kiviranna Ülo: Suidsusann Kooskorah
    Jõksi Ado: Kirmse külä suidsosanna
    Liira Singa: Missokandi savvusannast
    Vähesoo Luule: Sepä talo suidsusann
    Orgla Lea: Liha sautaminõ sausannan
    Parvõ Airi: Liinaprovva tahtsõ vanavanaesä sanna puhtas mõskõ
    Pressi Heldur: Haanimaa savvusannust
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin