| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| Härgütämine |
|
|
|
| | | Rekordarv latsi võro keele talvõkoolin | | | | Peedosaarõ Kaisa | | |
| | | | | | Tagamõtsa Tarmo tiatrioppus | | | | |
Võro instituudi perimüskultuuri talvõkuuli tull’ timahava rekordarv koolilatsi: pia 40.
Kuul oll’ 4.–6. vahtsõaastakuu pääväni Vahtsõliinan. «Näütüses oll’ kohal pal’lo Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi tiatrihuviliidsi latsi, kiä tegevä Linnamäe Helena käe all ka võrokeelitsit tükke,» ütel’ Kabuna Kaile, seoaastadsõ laagri päävidäjä.
Talvõlaagrin opati latsilõ võro kiilt, leeväküdsämist, käsitüüd, Vahtsõliina aoluku, anti tiatrioppust ja käüti liina kaeman.
Osola põhikooli 5. klassi tütrik Kivi Sirle (12) oll’ säändsen laagrin edimäst kõrda. «Esieränis miildü mullõ tiatrioppus ja võro keele tunni olli ka huvitava,» jutust’ tütrik ähinäga. Haani-Ruusmäe põhikooli 5. klassi poiskõnõ Tootsi Kristjan (12) oll’ võro keele laagrin joba vana kala. «Mul lätt neläs kõrd. A huvitav om iks,» ütel’ poiss. Kristjanilõ jäi esieränis häste miilde tiarioppus, kon pidi kolm minotit vaiki olõma, mis 19 latsõl kuigi es õnnistu.
Latsõ kõnõlõsõ võro kiilt koton, kiä vanavanaimäga, kiä imäga, ja võro keele tunnin. Sirle soovis oll’ laagrist är minnen parõmbalõ võro kiilt mõista.
Laagrin oll ka paar 12. ja 10. klassi last. Vahtsõliina gümnaasiumi 10. klassi näio Sarapuu Andra (16) oll’ võro keele laagrin kolmandat kõrda.
«Laagri om iks sama huvitav ku varõmb,» ütel’ Andra. Kõgõ põnõvambas laagrin pidäsi Andra laulu- ja lõõdsapoissõ Ojasaarõ Toomast ja Hinrikusõ Henrikut ja muidogi kõigi lemmikut tiatrioppust.
«Säänest laagrit om vaia, selle et tan saat teedä, kuis õigõhe kirota ja kõnõlda.
Keskkund, kon kõnõldaski sukka võro keelen, tuu seo keele lähembäle,» tiidse Andra. Koton ja vabal aol kõnõlõs Andra võro keelen imä ja noidõ sõpruga, kiä omma ka võro keele laagrin käünü.
«Sebimist iks oll’, a mul olliva hää abilisõ, kõgõ parõmba viil siistsamast Vahtsõliina koolist,» oll’ kõrraldaja Kabuna Kaile rahul. Viil ütel’ tä, et latsõ es taha õdagist kuigi magalõ minnä. «Tõsõl üül peeti tan maaha esiki väiku Uma Pido,» ütel’ tä.
Viil küsse latsõ tõsõ päävä õdagu Kreutzwaldi gümnaasiumi oppaja Linnamäe Helena käest, et äkki saasi bussiaigu üte päävä võrra edesi nõsta – laagrin oll’ nii põnnõv olla.
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
