| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| Härgütämine |
|
|
|
| | | Avita tetä Koorastõ mõisa 500. juubõlis näütemängu! | | |
Kanepi kihlkunna Koorastõ mõisa saa timahava 500aastadsõs, suurõs suvidsõs pidopääväs (23.07) naatas valmistama joba täämbä.
Avvolidsõs tähtpääväs pandva Koorastõ küläelo vidäjä iinotsan Kiviranna Urmasõga vana mõisa sissesõidutii mano suurõ kivi. 2,5 x 1,2 miitre suurudsõ kivi löüdse Urmassõ tõõnõpuul Kristel maaparandusõ-kiviunikust. Unigu umanik Piho Toomas andsõ kivi hää meelega är.
Koorastõ rahvalõ miildüs ilosa mustriga kivi väega, Kiviranna Urmasõ jutu perrä om kivikiri üttekokko juuskvidõ teie muudu.
Kivi üte poolõ pääle kirotõdas Koorastõ nimmamisõ aastanummõr, tõsõ poolõ pääle pandas tahvli jutuga mõisa aoluust.
Mõisa kivvest sissesõidutii löüti kah juhusligult ja keväjä kaivõtas tii talgidõ kõrran mulla alt vällä.
Kiviranna Urmas om tennü Koorastõ küllä joba kats aastakka tutvas muusigasõbrulõ: kõrraldanu uman aian klassiga-kontsõrtõ. Timahava uut tä küläliisi järvekontsõrdilõ.
Koorastõ mõisat ja küllä om nimmat edimäst kõrda 1511. aastal. Mõisa oll’ edimält von Stackelberge, von Buxhoevdenne ja von Zoegedõ uma. Peränpoolõ (17. aastagasaa keskpaigast) oll’ taa Ungern-Sternberge uma, viimäne paron oll’ Karl von Ungern-Sternberg.
Mõisa lihtsä kivist päähoonõ om pargi veeren ja sääl eletäs seen. Tõsõ huunõ omma häönü.
23. hainakuu pääväl omma Koorastõlõ oodõdu kõik inemise, kinkal säälkandin juurõ. A kiä Koorastõ kandist midägi esierälist tiid, saa avita joba kõrraga: Koorastõ sünnüpääväpidol om plaan tetä tuu kandiga köüdet umakiilne näütemäng.
Hää inemise, ku tiiäti mälehtüisi, juttõ, legende, nal’aliidsi juhtumiisi tuus kandist, sõs pankõ nuu kirja ja saatkõ Kanepi seldsimajja Weizenbergi 31, 63101 Kanepi vai minke ja kõnõlgõ õkvalt seldsimaja juhatajalõ Sillamäe Üllele (mullõ). Panõ jutu kirja ja kõrralda näütemängu sisse.
Sillamäe Ülle
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
