Nummõr' 222
Vahtsõaastakuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Küläkeskus sai võrokeelidse ussõsildi
  • Uudissõ
     
  • Räpinä sai vahtsõ lõugahusõ
  •  
  • Tõnõ võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide võistlus
  •  
  • Mooste folgipidol laultas Kanepi hällülaulu
  •  
  • Moosten opatas pilte tegemä ja tarrõ ehitämä
  •  
  • Krooni puhtõ Krabil
  • Märgotus
     
  • Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas
  • Elo
     
  • Katus lumõst puhtas väiku vaivaga!
  •  
  • Rekordarv latsi võro keele talvõkoolin
  • Härgütämine
     
  • Avita tetä Koorastõ mõisa 500. juubõlis näütemängu!
  •  
    Juhtkiri: Kink jaos Räpinä märk tettü om?
    Savvusannan
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Katus lumõst puhtas väiku vaivaga!
     
    Harju Ülle jutt ja pildi
     
    Haanimaa Hartsmäe külä Ihatsi talo mehe Ihatsi Enn ja Ülo märgodi vällä lihtsä moodu, kuis katussit rassõst lumõst puhtas saia. Ohtligu ja vaivarikka lapjuga pilmisõ asõmõl tõmmatas lumi maaha trossiga. Ihatsi esi es taha taa pildi pääle saia, a näide naabrimiis, Haanimiihi nõvvokua päälik Hollo Agu näüdäs’ lahkõlõ minevä nädäli viil inne suurt sulla uma aidakatussõ pääl rahvalõ är, kuis taa nipp käü. «Ümbre kodo olõmi tõisi kah avitanu,» sellet’ tä. «Võit nii huunõkõsõ pästä, vanõmbit ja väärtüslikumpi om niigi veitüs jäänü. Sändsist huunist, midä inämb ei tetä, olnu mitmõkõrdnõ kah’o.»
     
          
     
     
     
    Midä lätt katussõ päält lumõ maahasaamisõs vaia: parra pikkudsõga kimmäst redelit ja trossi vai kapla. «Peeneline tross piät olõma vai naftast tett hää kõva peenükene kabõl, tuu lõikas kah perüs häste. Tross võisi alla 10 mm läbimõõduga olla, kabõl või vähä jämehemb kah olla. Midä jämehemb, toda rassõmb om hindäl tõmmada,» ütel’ Hollo Agu (kurrakätt). Katussõl piät kimmäs har’alaud olõma. Sääne, kos pääl tross häste nilvõstus. Muido jääs tross taadõ kinni ja saa-i kuigi vallalõ. Ja katussõnagla tohe-i olla korgõlt välän. Võit trossi üles har’alavva pääle viiä ja sõs üts miis tõmbas alt ütelt puult hoonõt ja tõnõ tõsõlt puult. A ku korgust pelgä-i, võit ka har’alavva pääl istu ja sääl trossiga «saagi». Kulus veidemb jõudu. Lumõ maahasaamisõ varjants nr 1. Ku paras jupp lummõ om altpuult trossiga läbi «saetu», võit tetä nigu Hollo Agu noorõnpõlvõn kõik aig tekk’, no õnnõ näütämises: sõita esi kah üten lumõga katussõ päält maaha. Ku lummõ om hulga ja tuu om pehme, sõs olõ-i ka vanõmbal inemisel vaia tuud trikki pelädä. 
          
          
     
     
     
    Lumõ maahasaamisõ varjandsi nr 1 lõpp. Lumi om all ja Hollo Agu kah piaaigu all – elo ja tävve tervüse man. Sis tulõ hinnäst inämb-vähämb lumõst puhtas kloppi ja tagasi katussõ pääle ronni (ku olõt otsutanu, et inämb passis katussõhar’a pääl «saagmisõ» varjants). Lumõ maahasaamisõ varjants nr 2. Saet katõ mehega läbi parra jupi lummõ ja liigutati trossi nikani ku lumi nakkas esi maaha sõitma. Hää olõssi tuud tetä inne lumõ sulamist. Muido või olla ilda: «Ku lumi vii sisse korjas, sõs lätt tä mitu kõrda rassõmbas ja vanõmba huunõkõsõ ei piä inämb vasta,» sellet’ Hollo.  Lumõ maahasaamisõ varjants nr 2. Viil kõrd. Esieränis illos kaia, kuis lumi katussõ päält esi maaha vaos. Hollo Agu ütel’, et kimmähe saat sändse mooduga kipõmbalt lumõ katussõ päält kätte, ku lapjuga pillun. Ja noid lapjumiihi om iks katussõ päält maaha sadanu kah. Ja mõni om iks kõvva vika saanu. 
          
          
          
          
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin