| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Suursärk |
|
|
|
| | | Kiri Kaasanist | | | | Võromaa miis SAAREPUU JAANUS läts´ tüüle Tatarimaalõ Kaasani kanti. Uma Lehe lugõjilõ jaga tä ummi tähele panõkit elost täämbädsen Vinne riigin. |
| Perämäne kiri. Kodotulõminõ | | | Kats aastat om müüdä lännü ja aig nõna kodo poolõ käändä – kodomaal om väega vaia koolitõduid põllumiihi, nigu arvas’ Raja Teele (põllumiis ma muidoki suurt ei olõ, a mõnõ põrkna üleskasvatamisõga saasi vast toimõ külh).
Tootsi Joosepi aigu sõidõti Vinnemaalõ põlluvirtsahvti opma, a täämbädsel pääväl om sääne pelgämine, et ku inemine pikembäs aos sinnä lätt, sõs juhtus üts katõst: nakkas juuma vai lüvväs maaha.
Mullõ jäi iks elokõnõ sisse. Peris ilma viinavõtmisõlda Vinnemaal ma läbi saa-es, a ega rohkõmb ku muido kah es võta.
A miilde tull’ kuultu lugu ütest küläst, kos jõõ pääl kalal olnu mehe üles jõõperve pääle korgõ kundi otsa kaiva ja umilõ küläliisile seletivä: «kae, sääl eläs tävveline «mu˛ikk», 45 päivä jutti või juvva, üttegi päivä vahet ei piä! Mi olõmi kehvä mehekese, kümme päivä om maksimum...»
Niimuudu nä sõs eläse ja kaesõ üles uma jumala poolõ. Kaegu päälegi, õnnõ latsist om hallõ, kiä arvada tuudsamma usku püürdvä.
Krasnaja Poljaanadõ jäi maaha illos talv – lummõ päält 30 cm ja külmä pia paarkümmend kraati.
Vahepalas piät ütlemä, et muido mullõ miildüs kõgõ rohkõmb süküs, a Vinnemaal kõgõ rohkõmb talv, sõs om kogo kõnts ilostõ lumõ all. Tõnõ hää asi talvõl om «vinne asfalt», nigu nä esi kõnõlõsõ. Nii kutsutas lummõ, miä tii pääl mulgu vällä triik, ku teräga lummõ tõugatas, nii et talvõl om sõidumõnu hoobis suurõmb.
Seo talv om üts asi külän tõistmuudu – lämmind ei anna inämb 53-megävatinõ tehassõ katla.
Nüüt om egäl erämajal uma gaasiahi – saa krutti nii, nigu hindäle miildüs. Suurõ kortõrmaja saava lämmind katõst vahtsõst gaasikatlamajast.
Hädä om õnnõ tollõn, et katlamajju ehitäjä jutu perrä unõhtõdi katlamajju projektiirmise aigu üts asi är – süsteemist kaos säidse kanti vett tunnin, selle et egäl kortõril om kraan, kost inemise kuuma vett võtva. Kõik tuu vesi tulõ katlalõ vahtsõst sisse pumbada ja üles lämmistä. Ja proovi inemiisile seletä, et nüüt tulõ hindäl boiler osta...
Tehas huugas ilostõ. Tüüd om pall’o ja plaani suurõ – ku kõik häste lätt, om aastas 2017 maht täämbädsest viis kõrda suurõmb.
Ärsaatmispido oll’ minevä nädäli: seimi-jõimi hääd ja parõmpat ni arotimi ilmaello. Muidoki jõudsõmi ka pronkssoldanini. Seletimi ummi nägemiisi tuust as’ast, a peris ütele meelele es jõvva. Tuugipoolõst lätsimi sõbraligult lakja.
Kingitüses sai slovakkia pirniviina, väidse ja Kukmori vilditehassõ vildi, hindäst oll’ inne ostõt lambanahast kask. Ku nüüt viil koskilt tiku kah saasi, sõs võinu mu peräst ilma külmembäs- vai lämmämbäsminek üle ilma tulla tävve ravvaga.
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
