| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Suursärk |
|
|
|
| | | | Fotokunstnik Joala Tiit ja timä «Perepilt» – 21 aastaga joosul tettüist fotodõst kokko kleebitü | | | |
Võromaa muusõumin saa nätä esierälist fotonäütüst: ülekaehust Tarto korgõmba kunstikooli fotoosakunna tudõngidõ parõmbist piltest. Välän omma ka katõ vana Võromaa fotokunstnigu, Jänese Mari ja Konsapi Kaia pildi.
Räpinält peri Kaia üts pilt kujotas Lämmäjärve-viirset ello üten kuiovidõ kalloga, tõnõ om kunstfoto «Pisaratekitaja». Et Võrolt peri Mari pildi pääl om kujotõt ilma rõivilda inemist, tuust saa külh arvo õnnõ pildiallkirä perrä, a tuu iist om illos kaia värmimängu.
Näütüsel omma välän paarikümne fotokunstnigu pildi. Umast esierälidsest fotost «Perepilt» kõnõl’ lahkõlõ Tarto miis Joala Tiit (26). Timä nokits’ tuud nätäl otsa: kliipse arvudi abiga sugulaidsi pildi kokko.
«Pildi täpne nimi om 21 aastakka perekunda, tuu om läbilõigõ kõikist mi perre piltest, mis 21 aasta joosul tettü. Seo rõnnalats imä üsän om mu sõsar Sirla, kolmanda kursusõ fototudõng ja timä pildi omma kah näütüsel nätä,» näüdäs’ ja selet’ Tiit.
Tä kõnõl’, et om pildi pääl ka vigurit tennü: näütüses «istus» mõnõ inemise üsän tä esi: üskä om kleebitü latsõpõlvõpilt. Vanõmba vele latsõpõlvõpilt om kleebitü timä naasõ ja tütre mano. Tiit ütel’, et tälle miildüs mängi ao ja mälu mõttidõga.
Ka pildi tagapõhi om tähtsä: tuu kotussõ pääl Tarto veereliina aian tege Joala suguvõsa egä keväjä perrepilte. «Murõ om tuu, et suguvõsa om nii suurõs kasunu, et väiku vislapuu, miä oll’ varramba nii ilosalõ tagapõh’as, ei paistu inämb perre takast vällä,» kõnõl’ Tiit.
Tiidu pere om suur: täl om kuus velle-sõsarat. Vanõmb veli Kaarli eläs vanal Võromaal Põlgastõn ja tege puutritüüd Kanepi kooli man.
«Perepilt» oll’ jupp aigu õnnõ Tiidu arvutin, vällä trükki sai tä teno seo pildinäütüse ülespandmisõlõ. «Nuuri fotokunstnigõ jaos om maalisuurudsõ foto tegemine kallis lõbu: kõgõ veidemb kulus tuu jaos 1500-2000 kruuni, sakõst inämbki,» selet’ tudõngidõ oppaja, fotokunstnik Kalve Toomas.
Kunstikooli fotoosakund olõ-i saanu säänest ülekaehusnäütüst tetä pia kümme aastakka, tuuperäst saagi näütüst kaia mitmõn Eesti otsan. Võrolõ sõitsõ näütüs Narvast ja tuud saa Võromaa muusõumin kaia viil kats kuud.
| |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|