Nummõr' 233
Piimakuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Muusõum näütäs ja oppas
  • Uudissõ
     
  • Võrokõsõ ja seto aroti ütitselt uma keele asju
  •  
  • Jaani-puulpääväs Sarru!
  •  
  • Võrokeelidse kirändüse puut Internetin
  • Märgotus
     
  • Kitsõpidämise kittüses
  •  
  • Kiudutaminõ 1941: Onoperi perre lugu
  • Elo
     
  • Krutskilinõ kanamiis
  •  
  • Huvilidsõ saava hinnäst sannuta, umanigu umma sanna näüdädä
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Muusõum näütäs ja oppas
     
    Harju Ülle
    info@umaleht.ee
      
     
    Põlva talorahvamuusõumi konservaator Niinemäe Andres oppas, kuis saa vanno puust ja ravvast asjo niimuudu ilosas ja puhtas tetä, et näide uma vällänägemine alalõ jääs. 
      
    Suvõl häie ilmuga om hää ümbre hulki, kasvai vanna Võromaad pite. Kotussit, kohe roitõlõja sisse või karada, om hulga: Pokumaa om val- la, Varbusõl om muudsa suurõtiimuusõum, muusõummõ ja põnõvat kaemist om muialgi. Põl- va talorahvamuusõum Karilatsil tege seo suvi egä puulpäävä midägi esierälist: külälise saa- va asju ligembält kaia, oppi ja tegemiisin üten lüvvä.

    Minevä puulpäävä oll’ Karilatsin konservaatri päiv. Konservaator om sääne ammõdimiis, kiä hoolitsõs vanno asjo iist, et nä kõrran püsünü. Põlva talorahvamuusõumi konservaatri Niinemäe Andres näüdäs’, määne om timä tüü ja opas’, kuis vanna asja vahtsõlõ elolõ herätä.

    Talorahvamuusõumi direktri Roobi Reet selet’, et inemise mõtlõsõ tihtipääle, et muusõumin omma tolmunu as’a ja noidõga midägi ei tetä. «Naa puulpäävä ommaki mõtõldu tuujaos, et inemise nännü mi tüüd, tuud, kuis muusõumin asju hoitas, ja saanu esi midägi oppi,» kõnõl’ Roobi Reet.

    Konservaatri pääväl sai teedä, määndse keemiäga saa ja või vanno asjo puhasta, määndse omma puhastamisõ pürsti ja kuis vanno asjo mõskõ.

    «Meil asju üles ei vuntsita, kõik hoitas iks säändsenä, nigu nä omma tarvitusõn olnu. A tähtsä om, et as’a es lagonu, et püsünü edesi kimmä ja tugõva,» selet’ Roobi Reet.

    Et inemise ei mõista näütüses vanna kirstu õigõlõ hoita, tuud tulõ Roobi Reeda sõnno perrä tihtsäle ette. «Mi olõmi vanno kirstõ ilosas tagasi tennü. Sääl om tihtipääle kolm-neli kihti õlivärvi pääl. Võtami tuu värvi maaha ja vällä tulõ kõva ja illos puu.»

    Seosuvidsõ puulpäävä Karilatsin omma säändse, kon om määnegi programm, tuud ei piä eräle telmä. Tulõman om näütüses kuulmeistri päiv, kos vana ao rõivin koolioppaja näütäs klassitarrõ ja kõkkõ tuud, mis vanastõ koolin tetti.

    Hainakuun ja põimukuun tulõva muusõummi kats turismindust opvat praktikanti Võromaa kutsõhariduskeskusõst, kiä tegevä talotöid ja tegemiisi tutvas võro keelen.

    Paigapääline rahvas om kah oodõt muusõumi man üten lüümä. «Olõmi üles kutsnu ka paikkunna rahvast, et lööge mi tegemiisi man üten. Om meil sis villapäiv vai linapäiv, lambakasvataja vai turismitalo vai muu tegijä võiva kah tulla ja ummi tegemiisi mi man tutvusta,» selet’ Roobi Reet.

    Pruutpaar käü muusõumist läbi

    Väega moodun omma Põlva talorahvamuusõumi man peetävä pulma. Noid tetäs vanaaoliisi pulmakombidõ perrä, et nuurpaarilõ saas ello üten hää as’a ja halv är võetus. «Pruutpaarilõ mi midägi ette ei kõnõlõ, esämiis om mi vahemiis,» selet’ Roobi Reet. Nuurpaar trehväs vana ao keskele, vana pulmakombõ mängitäs näile maaha. Seeni omma kõik väega rahul olnu ja Roobi Reeda teedä olõ ei ütski paar lakja lännü.

    «Üts paar om väega torõ. Näil om joba kolm last. Egä kõrd, ku nä last uutva, tulõva tast läbi, ku latsõ saava, tulõva tast läbi. Meil om suur kroonika, talokroonika, kohe kõik pruutpaari pandva vankritsõõri pääle uma nime kirja. Tsõõr om meil joba paksult täüs.»

    Viil om muusõumi man all oron lumbi pääl saarõkõnõ, miä om süäme kujoga. Tuu saarõ pääl om kats paari joba ammõtligult paari pantu, seo suvi tulõ kolmas.

    «Kiä tuu avastas ja taht ja ku registriirjä või vällä tulla, sis teemi saarõ ilosas ja saa paaripandmisõ sääl tetä,» ütel’ Roobi Reet.

    Säändse omma põnõvamba tegemise Põlva talorahvamuusõumin. A muusõummõ ja kotussit, miä küläliisi uutva, om tõisigi. Suvõl häie ilmuga om hää ümbre hulki ja kohegi sisse astu.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin