Nummõr' 231
Lehekuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võrokõsõ otsõva ütist «mütsü»
  • Uudissõ
     
  • Tii vanast vahtsõnõ!
  •  
  • Ütsiotsõ tekk´ plaadi
  •  
  • Pikäkannun om muusõumitarõ
  • Märgotus
     
  • Inämb umma kiilt kuuli!
  •  
  • Tunnõ sõpra hädän!
  •  
  • Keväjätorm
  • Elo
     
  • Sann palli üten lihaga
  •  
  • Uma keele tsõõr Urvastõn
  •  
  • Kodo-uurmistüü saa tetä eski rändäjäst tarõst
  • Juhtkiri
    Innembi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Võrokõsõ otsõva ütist «mütsü»
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Võrokõisi tsõõriklaud tõi kokko härksämbät rahvast egäst vana Võromaa nukast. 
      
    Vana Võromaa umavalitsusõ tulõsi ütitselt kultuuriasju ajama panda, löüdse riidi Räpinäl tsõõriklavva takan istnu võrokõsõ umavalitsuisist ja Riigikogo vana Võromaa tugõmisrühmäst.
     
    «Kihlkundõ seeh võinu inämb kuuhtüüd olla, et kihlkundlist identiteeti tugõvambas tetä,» kõnõl’ Orava vallavanõmb Plakso Ülo, kink vald jääs Põlva maakunda, a Vahtsõliina kihlkunda. «Mulke ja setodõ ütine lobitüü om väega hää, valla tegevä ütehkuuh tüüd. Mi pidänü kah kokko kutsma kõik vana Võromaa vallavanõmba ja pidämä tsipakõsõ plaani, kas olnu mõistlik üteh kultuuri tukõ ja mulke-setodõ päält snitti võttõh ütine organisatsioon kokko panda. Kokko mindäs sis, ku tuu om kasulik ja ku nätäs kassu, sis pandas ka raha ala.»

    «Kõik kihlkunna võinu tetä säänest tandsu ja lauluga kihlkunnapäivä nigu Urvastõ kihlkund tege, sis olnu väke ja võimu,» arvas’ mano Rõugõst peri riigikogolanõ Kõva Kalvi.

    Võro maavalitsusõ arõngu- ja planiirmisosakunna juht Allasõ Anti kitt’, et Riigokogon tetti är vana Võromaa tugõmisrühm ja et om tulnu sõnomit, et riigil om võet tsiht tetä vana Võromaa regionaalarõngu programm.

    «Põlva maakunnan om märk «Rohelisem elu» ja Võru maakunnan «Uma mekk», kats esisugumast asja, mõlõmbat pidänü pruukma tervel vanal Võromaal,» ütel’ tä. «Tulõssi kultuuri võtta laembalt ku õnnõ kiilt, ka umma süüki ja muud, mis võrukõsõlõ saa leevä lavva pääle tuvva. Kuis tuu häste tüütäs, näütäs setodõ kogõmus, kon om joba uma söögi pakja firmagi är tettü.»

    Räpinä kandist Leevakult peri riigikogolanõ Mälbergi Meelis ütel’, et om tähele pandnu tuud, kuis Eestin om muutunu pilt mi kandist: ilõdu veeremaa asõmõl nätäs esimuudu maanukka, kon om hää ellä. «Kõik saami kuun tuud mõtõt välläpoolõ kanda, et tan eläse häste toimõ tulõja inemise, kes tahtva tan ellä. Sõs tahetas ka meile küllä tulla,» arvas’ tä.

    Viil oll’ tsõõriklavva takan juttu tuust, et vanavanõmba omma viil perämädse, kiä saava umma kiilt latsilatsilõ edesi anda, tuuperäst võissi nä latsilatsiga julgõmbalõ tuud kõnõlda. Misso vallavanõmb Peegli Urmas arvas’, et nuurilõ pidänü olõma inämb võrokeelist popkultuuri, latsikirändüst ja mille ei ka võrokeeline seebiseriaal telen.

    Orava vallavanõmb nõst’ üles teema, et lännü vaia vana Võromaa sümboolikat – lippu, vappi jne –, nigu setodõl ammu olõman om. Tuud asja lubasi paiga pääl olnu inemise üten edesi aia.

    Tsõõriklavva päämine märgotamisõ teema – kuis vana Võromaa saanu hään mõttõn silmä jäiä – tunnus inemiisile tähtsä. Tuud näüdäs’ kokkotulnuidõ arv (60), tuusiän riigikogolasõ, vallavanõmba ja arvajamba inemise egäst vana Võromaa nukast.
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin