| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | Urvastõ kihlkund sai uma raamadu | | | | Harju Ülle | | |
| | | | | | | | | | Urvastõ raamadu kokkosäädjä Valpri Valdo | | Rahvaperimüse uurja Hiiemäe Mall kitt raamadu sisukust | | | | | | |
Urvastõ kihlkund sai kotussõperimüse-raamadu «Metsast leitud kirik/Mõtsast löütü kerik», tuu and’ vällä Eesti rahvaluulõ arhiiv.
Raamatulõ om kokko kor’at teedüs kihlkunna perimüspaiku – nuu omma mäe, järve, matussõ- ja ohvrikotussõ, mõisa, talo, Pühäjõgi – kotsilõ. Noist kotussist om raamatun 544 juttu Eesti kirändüsmuusõumi kogost, vahtsit ja arhiivipilte, tsehkendüisi välläkaivõtuist vannust as’ost.
Raamadu kokkosäädjä Valpri Valdo ütel’, et nimi tull’ raamatulõ tuust, et: «Egäüts sääl kõnõlõs küsümüse pääle, et ku vana kerik om: tiiä-i, tahvli om saina pääl, a taa ollõv mõtsast löütü!» Et oll’ löütü urbõpääväl ja tuust oll’ kerigu nimi saanu.
Urvastõ kihlkunnast om kotussõperimüst kor’at üle saa aastaga ja tekste kokko iks hulga.
Valpri Valdo valõ noid raamatuhe hindä ärnägemise perrä. Tä ütel’, et nigu egä perimüstekst om uma jutustaja ja kogoja näku, om ka seo raamat kokkosäädjä peegelpilt («Egäüts tege ummamuudu, kae vai taad tühjä kartli kuurmiist, egäüts hoit väist esimuudu peon ja lõikas ummamuudu kartlil kuurt päält ärh. Nii om tiä kõik. Egän talun esi taar...» (RKM II 47, 465 (33)).
Pikäaolinõ Eesti rahvaperimüse uurja Hiiemäe Mall kitt’, et Urvastõ raamatun om seen pall’o hääd tuukandi kiilt ja timäl om hää miil, et tuud tiidäs ja seoniaoni hoolõga pruugitas.
Lugõja saa raamatust teedä hulga esierälist Urvastõ kihlkunna paiku ja noidõn paigun elänü inemiisi (kõgõ inämb mõisnigõ ja keriguopõtajidõ) kotsilõ.
Kotussõnimmi uurja Saarõ Evari süvembät ülekaehust raamatust saa lukõ järgmädsest Umast Lehest.
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
