Nummõr' 226
Urbõkuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võromaal pudropäiv
  • Uudissõ
     
  • Umma kiilt saa nätä pia 100 pildi pääl
  •  
  • Raamat Eesti pühhist kotussist
  •  
  • Luulõvõistlus latsilõ ja nuurilõ
  •  
  • Nõu palkmaja kõrdategemises
  •  
  • «Esä» jäi kiili õdakul silmä
  • Märgotus
     
  • Egan talun uma taar, egan nukan uma kiil
  •  
  • Valija: tiiä-i, kas tuu teos kah tetäs, midä lubatas?
  • Elo
     
  • Mälehtüse muusõumin
  •  
  • Esieräliidsi asjo villast: mähkmepüksü
  • Juhtkiri: Lubahuisi täütmist tulõ pääle passi
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Aholämmi
    Naisipäev
     
    Võromaal pudropäiv
     
      
     
    Kanepi kandi rahvas pidi uma vastlatralli joba puulpäävä Latiku mäe pääl är 
      
    Täämbä peetäs vanal Võromaal lihahiite- vai pudropäivä, Põh’a-Eestin om taad vanna pühhä inämb vastlapääväs kutsut.

    Räpinält om üles kirotõt: «Sõs pante linakurst puuho ja minte hobõsõga sõitma. Midä pikemb sõit tette, toda pikembä lina kasveva. Vastlapäiv es raota puid. Vastlapäiv keedete herneruug tsiajalgoga. Vastlapäiv pöete lambaraudõga hiust, sõs kasus pehme paks hiuss.» («Kuis vanal Võromaal eleti», Emakeele Selts 2005).

    Rahvaperimüse uurja Hiiemäe Mall kirotas raamatun «Päiv ei ole päiväle veli» pudropäävä kotsilõ, et tuud peeti Lõuna-Eestin ku naisi pühhä.

    Naasõ kävevä kõrtsin läbi kõnõlõman, kuis suvõs tallo tüüliisi saia.

    Livvulaskminõ oll’ kah joba vanast aost kombõs. Nigu teedä, käüti liugu laskman iks tuu mõttõga, et midä pikemb sõit, toda pikembä lina suvõl kasusõ.

    Süüdi tsiajalgu, ua- vai hernesuppi.

    Pudropäävä nimi om mi kandin tulnu tuust, et vastlapäävä hummogu oll’ kombõs kiitä kesväsuurmõputro: «sis saa suvõl pallu marju» (Urvastõ, J. Teder 1891). Küdseti ka karaskit.

    Vanal Võromaal tetti sakõst ka tsiakondist vastlavurri – hunni.

    Üts oll’ kimmäs – kedrädä ja nõklu tuupäiv es tohe: «Sis keträt tsia jala kokku ja eläjä läävä suvõl villä» (Rõugõ khk, Lepistü, H. Pill 1933).


    UL

     
    Ka Veriora valla rahvas otsust’ vastlatrallitamisõ puulpäävä är tetä
     
      
     
      
    Leevi vana koolimaja mano tull’ kokko umbõs sadakund lustjat.

    Pudropäävä pääasi oll’ tiatõvõistluisi pidämine, a esihindäst mõista lasti iks liugu kah. Mitmõ olli hindäle meisterdänü esierälidse sõiduriista, näütüses oll’ tettü kelk tarõussõst.

    Leevi inemine, Vilustõ kooli oppaja Liiva Aasa kõnõl’, et latsilõ miildü kõgõ inämb iks hobõsõga sõitu tetä, tuud ettevõtmist vidi hobõsõpidäjä Lehise Maive.

    Vastlapido kõrrald’ MTÜ Võhanduveere.


    UL
     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin