Nummõr' 220
Joulukuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võidujutt päsemisest
  • Uudissõ
     
  • Talvõtarõ Haanih
  •  
  • Perimüskultuuri talvõlaagri koolilatsilõ
  •  
  • Võro keele tundmisõ võistlus
  • Märgotus
     
  • Imelidse Võromaa nime
  • Elo
     
  • Ilomäe kapsta sõitva Saksamaalõ
  • Juhtkiri: Tuust, kuis mälehtüse heränese
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Savvusannan
    Kagahii
     
    Juhtkiri: Tuust, kuis mälehtüse heränese
     
      
     
    Harju Ülle, päätoimõndaja 
      
    Minevä riidi mölläs’ Võromaal lumõtorm ja pelgsi, et Uma Lehe jutuvõistlusõlõ kirotanu maainemise saaki-i vast jutuvõistlusõ pitto tulla. Mitmõ kõlistigi, et omma lumõvangin ja palssi tõisilõ tervüisi saata, a siski jõudsõva poolõ kirotaja avvohindu vasta võtma.

    Oll’ kistumalda hää tunnõ joba vannu tutvit kirotajit nätä ja vahtsidõga tutvas saia. Selle, et Uma Lehe jutuvõistlusõlõ kirotasõ jo esierälidse inemise esieräliidsist juhtumiisist.

    Egäl inemisel juhtus elon midägi esierälist, a mälehtüs tuust häös hariligult üten mälehtäjäga.

    Tõnõ asi om sis, ku mälehtüs om kirja pantu. Sis saa egä lugõja ette kujota asjo, miä omma juhtunu tansaman mi kandin vanal Võromaal. Kodokihlkunnan, või-olla kodokülängi, a olõ-i inne tuust tiidnü.

    No jõvva-i naaru pitä, ku jutu perrä hindäle pildi silmi ette maalit, kuis latsõ haigõ jala ja «kerge habõnaga» mutikõsõlõ suitsu ostva vai nal’avele kingipakist lambi asõmõl vana sussi vällä tulõva...

    Vai sis jutu tõsõst veerest: rassõst aost päält sõta, ku tull’ hindäst kõik anda, et poig verevide käest pästä, vanavanaesäst, kiä murdu tuust, et timä elo joosul kogut raha kommunistõ kätte sai...

    Mõni juhtuminõ om olnu nii esieräline, et tuud om rassõ uskugi, nigu seo jutuvõistlusõ võidujuttugi. A ku iks kirotajaga silmäst-silmä kõnõlõt, sis jäät peräkõrd uskma külh.

    Ja viil üts huvitav asi: esieräline, häste kõnõld jutt herätäs ka kullõjidõ-lugõjidõ pään mälehtüisi, miä omma meelest lännü.

    Päält tuud, ku Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutt ette loetus sai, halgahtu tõisilõgi miilde terve ports tohtridõ ja haigõmajan olõkiga köüdetüid juttõ.

    Üts esierälidsemb ku tõnõ. Osa näist kõnõldi ütstõsõlõ är kah.

    Looda, et noidõ juhtumiisi tiidjä ja mälehtäjä haardva koton paprõ ja kirotasõ miilde tulnu as’a kõrraga üles. Sis ei lää tuu inämb meelest ja ku aasta peräst vahtsõnõ Uma Lehe jutuvõistlus tulõ, om hää jutt kõrraga võtta ja saata.

    Niisama võissi aasta joosul miilde tulnuid juhtumiisi kirja panda ka nuu inemise, kiä olõ-i seoniaoni jutuvõistlusõl üten löönü. Kunagi om iks edimäne kõrd!


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin