Nummõr' 220
Joulukuu 14. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võidujutt päsemisest
  • Uudissõ
     
  • Talvõtarõ Haanih
  •  
  • Perimüskultuuri talvõlaagri koolilatsilõ
  •  
  • Võro keele tundmisõ võistlus
  • Märgotus
     
  • Imelidse Võromaa nime
  • Elo
     
  • Ilomäe kapsta sõitva Saksamaalõ
  • Juhtkiri: Tuust, kuis mälehtüse heränese
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Savvusannan
    Kagahii
     
    Imelidse Võromaa nime
     
    Viil 250 aasta iist panti Võromaa latsilõ vanno esieräliidsi nimmi
     
      
     
    Pärnaste Eve,Võõpsu Tootsi Joosepi poja Karl Eduardi tütre Leida tütär 
      
      
    «Kost sa peri olõt?» – «Räpinält,» olõ ma iks ütelnü. Imä sündü Räpinäl, esä Leevakal.

    Vanavanõmpa ellivä Kõnnuh, Raiglah, Võõpsuh. Ku ma naksi otsma esivanõmpit kerkoraamatist (kõik om nüüt Internetih), tull’ vällä, et nä ellivä viil Rõugõh, Vahtsõliinah ja Urvastõh ja Tartomaal Võnnuh.

    Vanõmpit kerkoraamatit (inne Põh’asõta) olõ-õi alalõ, a võisõ arvada, et ega nä koskil kavvõmpal olõki-õi elänü.

    Ku kerkoraamatit loet, sis 19. saandi lõpuh ja esiki algusõh olliva iks inämpidi tutva nime: Karl, Eduard, Johannes, Liisa, Maria, Miina. A vot ku jõudsõ 18. saandi lõpu mano, nakas’ tulõma nimmi, määntsit es olõ kuulnuki: Kärsna, Hann, Toots, Kaddo.

    Ja ku ma sõs jõudsõ vanaimä vanaimä mano Kaamnitsalõ (Vahtsõliina khk), sõs midä aasta tagasi, toda imelidsempä nime ette tulliva ja ma naksi noid üles kirotama.

    1670–1740 panti talorahva tütrikõlõ nimes (pääle Eva, Mai, Tiio jne) ka viil: Aal, Annisk, Barbo, Eddo, Emma, He(e)mja, Hebbo, Hedosk (Heddusk), Hekla, Hell (Hella), Hello, Hels, Hemmin, Hipp, Irrisk, Ivik, Jewa, Julo, Kaana (Kaena, Kaina, Kana), Kadde (Kaddo, Kaddjo), Kiso, Kulin (Kullin, Kulina), Kätto, Maddjo (Matto), Mal, Mal(l)ask, Mareth, Margit, Marina, Marrin, Marrisk (Marisk), Marrjo, Marva, Mas(s)in(a), Mata, Matraska, Matri, Nasta (Nata), Obbrushka (Obruka, Obrusk), Ochjm, Ogassa, Oksa, Oudotja, Pabbo, Paloka, Parask, Parbo, Pill, Polaka, Taarka, Tatto, Tekla, Thona, Toena (Tohna, Toina, Toona), Tooska (Toska), Topska, Tossa, Totta (Tota, Totte, Totti), Uhlka. Sekkä oll’ ka peenempit nimmi: Annken, Beata, Biritta (Birrith), Christina, Exinia, Giert, Helena, Helga, Ilse, Jacobina, Lotte, Sophie, Sow(w)i, Trowette, Ulrica, Walborg. Ja ma panni väega imes, et Kristin ja Triin omma ka nii vana nime.

    Poiskõisilõ (pääle Jaani, Piitre, Hansu jne) panti nimes: Aber, Abra, Antik, Antjo (Antto), Gurga, Haaska, Hain, Hak, Hann, Hap, Hedo (Höödo, Hödor), Heetka, Henno (Heno), Hermik, Hero, Hetka, Hilep, Hilja, Hillat, Hink, Hint, Holde, Hoomka, Hoona, Horno, Huma, Hunn, Hõra, Hüino (Hünno), Ignas, Ivask, Jaaska, Jakkim, Janca, Jucal, Jucks, Juk, Jurka, Karp(a), Karrask, Keerd, Kersna (Kärsna), Kersten, Kliima, Kokke, Kri(i)sk, Kristow, Kärhö, Kärst (Kärsten), Laur, Leis, Leus, Lillo, Lucas, Magni, Magri, Manglus, Mango, Matz, Matt, Meks, Melesk, Meos (Meus), Mesk, Mesli, Metzen, Mikita, Mitra, Mockey, Mossa (Mosa), Märtsin, Müska, Müsli, Nafto, Nassar, Naum, Ohvelka, Olesk, Omelka, Onesim, Orde, Paal, Padam, Pali, Pantritt, Pentus, Perdo, Perend, Pertel, Perto, Petto, Pettrus, Poncra(s), Proska, Pöb (Pöp, Pööb), Pötto, Raddi, Remel, Rumask, Rämel (Rämmal), Rämman (Rämon), Rümask, Sawa, Semel, Semmo, Sirgu, Zopp(a), Taak(o), Tanjo (Tanno), Tarask, Tauts, Tenno, Tep Teppa, Teppan, Teppask, Teppo), Teresk, Thode, Tim(m)usk, Timmo, Tirik, Toots, Towel, Trephan, Trogim (Trohhim), Tõnno, Tötha, Tyrikk, Ulask, Waanka, Waaska, Wabo, Waldo, Valentin, Wasa, Wassil (Wasso), Weddesk, Ylask, Zachar(ias). Peenempä nime olliva: Alex, Arckios, Argip, Baltzer, Bein, Bertel (Bartel), Bijirja, Bitka, Bärtel, Conrad, Didrich, Erick, Gabriel, Gert, Gottlieb, Klaus, Marc(o), Marlius, Philipp, Salomon.

    Suur osa noid nimmi kuulsiva ummi kandjidõga üteh ja ildamp sääntsit inämp es pantagi.Väega ilosa nime olliva, a mis lännü, tuu lännü – egäl aol om uma muud, omma uma nime.


    Mino esivanõmpa eläsivä Põh’asõa aigo Kunksillal, Kaamnitsal, Hainkasõl, Sülgäjäl, Lokotal, Nahal, Kõnnuh, Raadamal, Kastmekojah, Sikolah, Pessival, Meeksih, Tiidol, Matsil, Pääsnäl, Raiglah, Rõstnal, Suurõ-Viirksuh, Miilvah, Rebäsmäel suitsutarõh. Perepoja: Adam, 5 Adot, 2 Andret, Andres, 6 Hanssu, Hedo, Hint, 5 Jaaku, 7 Jaani, Jakob, Johann, Juhan, Jurka, Jüri, Kert, 2 Mikku, 2 Märti, 2 Paapu, 2 Peedot, 2 Peepu, 3 Peetrit, Peets, 2 Petrust, Pööb, Rein, Tannil. Ja peretütre: 10 Anne, Annik, 3 Anno, Ello, Eva, Hello, Hels, 2 Kaddet, Kaddo, 2 Liisot, 2 Madlit, 4 Maid, Mari, Tiio. Kõiki ma viil ei tiiäki.


    Vana nime omma saanu vahtsõ elo


    Roodsi ao lõpul oll’ võrokõisi ristinimmi valik väega suur. 18. aastasaa tõsõl poolõl läts’ nimemuud igäväs, pruukmistõ jäivä nuu lemmiknime, midä nüüt tuntas ku «vana eesti nime».

    Hulga varahampa pruugituist nimmist om jäänü püsümä külä- vai talonimmin, näütüses Abra > Aabra külä, Hain > Haan’kasõ külä, Höra > Höörä talo, Karrask > Karaski külä, Kliima > Kliima külä, Mitra > Miitra külä, Zacharis > Sahkri külä, Weddesk > Vedeski veski.

    Mõnõst om saanu perekunnanimi: Nassar, Ommelk, Tiirik. Mõni om perekunnanimen rohkõmb tunnõt ku talonimen, midä kah lövvüs: Kersna, Leis, Meos, Märtin, Remmel, Saava, Zopp, Toode. Ka naasõnime omma andnu kotussõnimmi: Kulinasild (< Akulina) Haanin, Helsekivi Sõmmõrpalon, mitu Marõdamäke Antsla kandin. Maret, Margit ja Triin ommaki hää näüte nimmist, midä sada aastat mitte kiäki es panõ ja sõs saiva äkki pia kõgõ populaarsõmbis nimmis.

    Hindästmõista kirutõdi nimmi sõs tõisildõ ku seo ilma aigu. Pikk vabahelü vallalidsõn silbin kirotõdi inämbäste üte tähega: Padam , a mitte egä kõrd: Kliima . Lühkü peethelü (kaashäälik) lühkü vabahelü takan oll’ inämbäste katõ tähega, nt Karrask , a mitte egä kõrd, nt Hilep. Kirotamisõ säädüisist es teedä viil väega midägi. Jurga võidi kirota ka g-ga: Gurga. Täht h võisõ tähendä vabahelü pikendüst: Thona~Tohna . Uurmistüün om õigõ kirota nimme nii, nigu tä umal aol kirotõt om, a märki taadõ ka arvatav välläütlemine. Latsõlõ nimme pandõn, koolitüün ja turismin tulõ vannu nimmi kirota nii, nigu nä vällä üteldi, nt Marin mitte Marrin, Tat’o mitte Tatto, Triino mitte Trino, Miitra mitte Mitra, Tepo mitte Teppo.

    Vannu nimmi käändmine või olla paiguldõ tõnõ tõistmuudu, näütüses nimest Käiss (Keiss, Keuß) om Urvastõn saanu Käüsü talo, a Põlva kandin Kääso talo. Kirja panti naid üttemuudu: Keiso. Saksa ristinimi Gericke või olla andnu nii Käärike külänime ku ka perekunnanime Käär ja hoobis tõistmuudu mõtõstõdu nime Kähr.

    Suurõmb osa eriliidsist nimmist omma kokko viidävä ka määndsegi kerko puult kanoonilidsõs kuulutõdu ristinimega. Tiidvä jo võrokõsõ ja seto viil nüütki, et Antonina om Toon’a ja Grigori Kriiska. Tuudaigu kanni võrokõsõ küländ hulga õigõusust peri nimmi.

    Samavõrra olli käügin katoliku kerigu nime ja näide mugandusõ: Manglus e Mango ja Nikopensius e Pentus e Pentsüs.

    Panti ka vanno alambsaksa nimmi. Tyrikk ehk Tiirik olõ-i muud ku seoilmaaignõ saksa Dietrich. Anneken om alambsaksa naasõnimi, miä mi keelen lühesi Annõs.

    Mõni nimi nigu Uhlka tunnus roodsi muudu < Ulrika. Mõni nimi või olla ka muinasnimmi jakkaja, näütüses Tauts.

    Vana Võromaa nimerikkust võigi selletä tuuga, et 1560–1581 oll’ tan nimmi andman vinne kerik (ka maaherrä iist oll’ Petseri kluustri), 1682–1623 poolakõisi katoligu kerik, pääle tuud ruutslaisi lutõri kerik.


    Saarõ Evar,nimmiuurja


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin