| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | Talvõtarõ Haanih | | | | Nutovi Mirjam | | |
| | | | | | Haani talvõtarõ oppusõ olli mõtõldu innekõkkõ latsilõ | | | | |
Truksa Haani inemise näütsi, et hää ettevõtmisõ saa teos tetä ka ilma rahalda: Haani talvõtarrõ tulli meistri käsitüüd oppama õnnõ hääst tahtmisõst.
Talvõtarõ üts kõrraldaja Rõõmusoksa Triin selet’, et sääne inemiisi hindä alostõt ettevõtminõ sündü tuust, et oll’ tsõõr häid inemiisi, kiä mõtõt tugiva ja üteh lüvvä tahtsõva.
Tõõnõ kõrraldaja Vodi Egle kõnõl’, et käsitüü-huvilidsõ Haani naasõ tahtsõ esi oppi ja ka tõisilõ opada esisugumast käsitüüd ja muid tegemiisi. «Innekõkkõ tahtsõmi latsilõ edesi anda vanna ni vahtsõt käsitüü-mõistmist, näüdädä kasvai tuud, kuimuudu kirivüü tegemine käü,» ütel’ tä.
Haanimehe olli talvõtarõh puutüüd oppamah. Hollo Agu, kiä parajalõ kirvkuvvast hööveld’, ütel’, et puuti om tuud õks kõgõ lihtsämb otsma minnä, a kas poodi uma vasta pidä, tuu om eräle küsümüs. «Taha eloh hoita taad vanna ja näüdädä viil ka noorõmbilõ, et esi saa kotoh inämbjago käsitüü-asju är tetä, õnnõ ettevõmist om vaia,» selet’ tä.
«Ma arva, et seo om mõnõn mõttõn säändse as’a muudu, miä oll’ sada aastakka tagasi, et lihtsäle üts hää rahvas tulõ kokko ja tege nii, et kõigil om hää olla – seo om hää, seo om vahva, säänest asja piäsi õgal puul olõma,» ütel’ talvõtarõ kotsilõ Valneri Kadri, kiä opsõ sääl taad, kuimuudu kirivüüd tetä.
Haani talvõtarõ ütsäh käsitüü-opitarõh lei üteh nii 150 inemist. Üte tüütarõ hind oll’ viis kruuni, teenit raha lätt Haani naisi tõisi ettevõtmiisi hääs, mitte tegijile palgas. Nii Vodi ku Rõõmusoks märge, et kõgõ parõmb palk sändse tüü iist om tuu, et nä esi sai midägi tetä ja tõisist rõõmu tunda. «Kae, ku pall’o inemiisi om kokko tulnu ja kõik nä tegevä midägi ja tahtva midägi tetä ja naarahtasõ – tuu om kõgõ suurõmb taso,» ütel’ Rõõmusoks.
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
