|
|
| | | | | Paradiisisaarõst sai põrgu |
| | | | | | Võromaalt Otsalt peri Lõhmusõ Avely oll' Taimaal Phuketi saarõ Patongi ranna hotellin, ku hiidlainõ uulidsa ja hotelli alakõrra muast vett täüs lei.
Avely kõnõl': «Heräsi kell 8 maavärinä pääle. Tei sõbrannadõlõ viil paanikat, et maja satas | | Kolm päivä pääle tsunaamit. Naidõ palmõ all tetti luu päätegeläsele paar' päivä inne õnnõtust massaaži. | | kokku, a sõs jäi värrin järgi. Õnn', et ollimi õdagu baarin käünü ja es viisi plaanitulõ |
laivareisile minnä. Istsõmi ja pidäsimi plaani, kävemi söömän. Kell 10 läts' eelektri är ja nakas' meeledü rüük'mine. Ku ma jõudsõ rõdu pääle, tull' suur' muavall' müüdä uulitsat, inemise, kauba, auto, skuutri läbisegi. Päämidse löögi sai rannahotelli. A kõrvaltarõ tütrigu Pille ja Sirje olli süümä lännü. Kos nimä jäie?»
Alla inämb kedägi es lasta. Treppe päält röögiti, et minke säitsmendä kõrra pääle, kümne minodi peräst tulõ viiekõrdsõ maja korgunõ lainõ. Tuu lainõga ähvärdedi viil terve pühäpäiv. Hotelli oll' küländ vähä rahvast jäänü, tiinjä olli kaonu, vett ja eelektrit es olõ, paari tunni peräst naksi uulidsa ja tarõ kuuma käen hirmsalõ haisama.
«Pall'o vanainemisi ja latsi sai hukka selle, et nä käävä rannan hummugu ja õdagu, ku ei olõ ülearu kuum,» selet' Avely. «Vesi läts' küländ ruttu tagasi ja sõbranna Merle tahtsõ söögipuuti minnä. A tä tull' ruttu ikuga tagasi ja kõnõl', et suurõ klaas'aknõ omma inemistele pääle sadanu ja kraav' hotellist vähä üllenpuul om laipu täüs. Et nüüd Sirje ja Pille jäivä kah lainõ ette ja saiva otsa.»
Sõbranna olli sõski päsenü uulitsat müüdä joostõn. Pille kõrval oll' joosnu hotelli ettekandja, kandik käen. Nä hüpsi üte laavatsiga auto pääle ja saiva mäki pääle varju. A sääl es teedä as'ast midägi, esiki juvva es anda näile tiiviirsest restoranist.
Õkva pääle lainõt ilmuva uulitsidõ pääle marodüüre jõugu, kiä varasti puutõst ja puistassi inemiste ringi hulp'vat pagasit. A õigõ ruttu oll' platsin sõavägi ja lei kõrra majja. Piä naksi rannast mäkke vuur'ma veomassina, kasti kuulnuid täüs. Sõs jõudsõ viil inämbüsele hotelli rahvast peräle, et om juhtunu suur' katastroof. |
| | | | | | Sõavägi pand' uulidsa kinni ja ai hotellirahva katussõ pääle. Kinnütedi, et vahtsõnõ lainõ tulõ, lubati tuvva süüki ja joogivett.
Mobiilivõrgu olli ülepingest kinni joosnu, a et midägi muud tetä es olõ, vaot' Avely mugu sõnomisaatmisõ nuppu. Paari tunni pruuv'misõ pääle lät's tiadõ kodotsilõ läbi: «Olõ elon ja terve!»
Suumlaisil, kedä Taimaal oll' satu kõrdu inämb, oll' võrk viil inämb umbõn ja edespiten kävegi ühendüs | | Lõhmusõ Avely (hääd kätt) üten Birgi Pillega inne kodosaamist Phuketi saarõ pääl. | | Aurinkomatku reisibürooga Soomõn läbi Avely telefoni. Nikagu telefon' paari päävä peräst tummas jäi. Selgu, et krediit' 3000 kruuni oll' täüs saanu ja Tele 2 lülit' telefoni lihtsäle vällä. |
Inemisi om egäsugutsit
Hotelli katussõlõ tõi sõavägi välikatlaga süvvä ja joogivett. Vii pääle naati õkva kiskma, mõnõ tahtsõ umma tagavarra suurõnda, tõsõ naksi sõimlõma. Samal aol oll' üts' soomõ vanaprovva vana rahu esi: oll' rulli pähä tennü, siidiräti ümbre võtnu, sirut' välitooli pääl kullatsidõ kängiga jalgu ja ütel', et ti, noorõ, võtati asja iks ülearu rassõlt.
Reisikõrraldajit es olõ hotellin muiduki nätä. Kiä noist ellu jäi, olli surnukuurõn ja haigõmajjun, et kuulnuid ja vigatsit är tunda. Iispäävädse infotunnigi and' üts' soomõ vabatahtlik, kiä esi paiga pääl eläs. Timä pidi hindä pääle võtma kõiki pikä toimõga puhkajidõ viha, pääle naatõn tuust, et mille sitt peldigupotist alla ei lää.
«Ku ma näi kaubamajja, kohe ma piaaigu olõssi tuu pühäpäävä hummok lännü, sõs sai aru külh, kuimuudu mul vidänü om. Kaubamaja edimädse kõrra aknist oll' lainõ terve suurõ reisibussi sisse visanu,» seletäs Avely.
Et kodolindamisõst midägi teedä es olõ ja maa iks värisi, otsõva Avely ja sõbranna tõsõ hotelli merest kavvõmbal. Sääl tull' olla kolm üüd, inne ku linnuk' nä India kaudu Suumõ tõi.
Inne kodolindamist es taha pall'o inämb ärä minnäki. Iks kolm aastat rahha kor'at ja kolm nädälit puhkust viil iin. Tuu pääle ütli reisikõrraldaja, et sõs viiäs vägüsi.
Helsingi linnujaaman olli tulõjil vastan tohtrõ ja psühholoogi. «Ku tuud näi, tull' viil õigõ masõndus pääle, mis tuust et mi nelläkeisi jäimi terves. Tull' nigu peräle, kuis inemise omma kaonu perride kaupa, ku pikäs aos tuust viil leina ja vallu saa,» kõnõl' Lõhmusõ Avely. | | | | | | Mis sa arvat? | | | | |
| JUHTKIRI | | | | 2004. aastak tõi pall'o halva, a saman ka ütte-tõist hääd |
| | Pall'o mi inemise omma ütelnü, et mineväne 2004. aastak oll' halv. Õigõ tä jo om, ilman juhtu pall'o hirmsat: Iraagin käü sõda, Beslanin tappu hulga latsist pant'vangõ, aasta lõpõt' hirmsa katastroof India suur'mere randu pääl, miä pututas vastaossuslikult väega vaesit rahvit, kiä omma kuulmist pall'o nännü ja maailma kõgõ rikkambit rahvit, kiä omma sääntsist as'ost aastakümnit ja esiki satu aastit kavvõn püsünü.
Silmä jäi ka tuu, et meil sai minevaasta autidõga väega pall'o nuuri surma, kuuli är mitmit tunnõtuid inemisi. Ja olõnõmada Õuruupa Liitu sissesaamisõ rõõmust sai avalikult selges, et eesti rahvas liigus kipõstõ ärhäädümise poolõ.
Seto saiva viil vana aasta lõpunädälil nigu likõ lapiga vasta pääd. Euromündi tagomadsõ poolõ pääle tulõ Eesti kaart', kost om puul' Petserimaad külest haugat. Tuud või külh seletä poliitilidse ettekaemisõga, a kiä iks esihinnäst ei avvusta, tuud ei avvusta naabri kah.
Võrokõisilõ tõi 2004. aasta iks umajago hääd kah üten. Võro keelen laul valiti suurõ ülekaaluga Eesti eurolaulus ja tõnõkõrd õdagist lastas Elmari-raadiost joba egä tunni seen mõni võrokeeline laul.
Ka tõsõ paigapäälidse keele ja keelemurdõ Eestin omma pääd nõstnu ja hinnäst näütämä nakanu. Vast' iks mõistõti Võromaal är tarvita tuud «viie minodi kuulsust», reklaamilausõ ja plakadigi andva tuust tunnistust.
Ku laskõ Internetist otsi Tai saarõnimme Phuket, tulõ sääl vällä ka hulga pilte saarõst pääle katastruufi.
A 99 protsenti noist piltest omma väega sündsä ja jutt sinnä mano optimistlik: taastami, teemi kõrda, külälise, olõti oodõt! Ei määnestki halla. Miä toimus inemiisi seen, tuud välästpuult ei näe. Taimaa rahva käest olõssi meilgi pall'o oppi.
|
|
|
| | Kae, miä ütel´!
«Siin oll' pini!»
Kunstnik Navitroll'a ikk takan ravvast pinni, miä päti tält är varasti (SLÕL)
| |
| | |
|
|
