| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
|
|
|
| | | | Ruitlasõ Olavi, poliitiga-kaeja | | | |
Viimädse ao maailma kõgõ rohkõmb raputanu asi juhtu ilda aigu Põh’a- ja Lõunõ-Eesti vaihõl, ku põh’aeestläse naksi suurõtüküga Lõunõ-Eestit laskma.
Katõ Eesti vaihõlidsõ merepiiri pääl läts’ laskmisõs vallalõ. Kümme Põh’a-Eesti suurõtükükuuli saiva Lõunõ-Eesti Yeonpyeongi saarõlõ pihta. Kats Lõunõ-Eesti mereväeläst ja kats eräinemist sai hukka.
Aoluulasõ Jaansoni Kaido jutu perrä om Põh’a-Eesti prosta käsüvalitsõja-riik ja säändse riigi otsva kõgõ välisvainlast.
«Kah’os om seokõrd välisvainalasõs sama rahvas,» ütel’ tä. Viil ütel’ Jaanson, et tegeligult om Hiina ainumanõ, kiä välismaailmast tävveligult eräle olõjat Põh’a-Eestit kuigimuudu mõota või.
Tuust tulõ, et lõunõeestläisil ja meil, Lõunõ- ja Lõunõhummogu-Eesti maiõ pääle jäävil põlisrahvil, setodõl ja võrokõisil, tulõ õkva nosama Hiina Rahvavabariigi presidendile Hu Jintaolõ ammõtlinõ nuut saata ja nõuda, et timä panõsi Põh’a-Eesti vasta kõiksugumadsõ sanktsiooni masma, vastussõs sääl viimätsel aol kipõstõ kasunu inemiseõiguisi kõgõ jämmembät sorti rikmiisilõ.
Noodi lõpun võisi tasaligult märki, et Peking piässi nõstma jüääni kurssi. Obama oll’ niimuudu tahtnu ja tuuga tulõ sõbralist läbisaamist hoita, ku nii sitt naabri kõrval.
Põh’a-Eesti inemisevastaliidsi kuritöid om perädü pall’o. Maalt aias vällä kultuuriinemiisi ja pandas aokirändüsele säädüse-suukorv päähä.
Korgõ kultuuri jaos Põh’a-Eestil rahha jakku-i, a tuus jakkus külh, et panda inemiisi postkastõ sisse üleskihotamiskraami ja sundi vasta võtma kõllatsit eurokalkulaaturit. Viimätside pääle (üten kodoviimisega) kulutõdi arvada üle viie miljoni Põh’a-Eesti krooni.
Märkmist väärt om ka käsüvalitsõja lubahus, et aastas 2012 nõstõtas riigi kaitsõkulu katõ protsõndini sisemajandusõ kõgõst tetängüst.
Põh’a-Eesti kaitsõministri taht lähembil aastil riigile soeta 50 tanki. Sinnä mano käü ka suur park jalaväke, mink iist tulõ kokko massa arvada päält nelä mill’ardi krooni.
Lõpõta nõudmisõga: ma nõvva, et Põh’a-Eesti lõpõtasi õkva võikirelvastumisõ ja toosi maestro Järvi tagasi.
Viil taha, et kõik kõlladsõ eurokalkulaaturi timä vällämõtlõjalõ sinnä tsusatas, miä sääne kotus om, määnest siinkotsil illos nimmada ei olõ.
| |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|